Tänapäev

Tänapäev

MUUSIKA

1. peatükk
ÜLDALUSED

1. Muusika põhikoolis ja gümnaasiumis

1.1. Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja tasakaalustatud isiksuse arendamisel, muusikakultuurilise aluse rajamisel ning tervikliku maailmapildi kujunemisel, sotsiaal-kultuuriliste hinnangukriteeriumide ja muusikalise maitse kujundamisel.

1.2. Muusikaõpetuse oluliseks üleandeks on rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja edasikandmine. Selles on oluline koht koorilaulu ja pillimängu edendamisel ning kaasaja muusika tutvustamisel.

1.3. Muusikaõpetuse ülesanded on muusikahuvi äratamine ja muusikakogemuse rikastamine; aktiivse ja emotsionaalse muusikataju, muusikalise kirjaoskuse, muusika teadliku kuulamise oskuse, muusikalise kujutlusvõime, mälu, tähelepanu, rütmitunde ja koordinatsiooni arendamine ning esitamisoskuse kujundamine. Muusikaõpetaja ülesanne on õpetada muusikat võimalikult mitmekesiselt vastu võtma, seda väärtustama ja ennast loovalt väljendama. Musitseerimises lähtutakse eakohasusest ja õpilaste muusikalisest võimekusest.

1.4. Muusikaõpetuse põhitegevused on laulmine, pillimäng, muusika kuulamine, liikumine, muusikalise kirjaoskuse arendamine ja muusikaloo käsitlemine.

1.5. Muusikaõpetus üldhariduskoolis lähtub R. Pätsi ja H. Kaljuste didaktilis-metoodilistest printsiipidest, milles on ühendatud Z. Kodaly meetod ning C. Orffi muusikaõpetuse süsteem.

1.6. 1.–3. klassis on muusikaõpetuse keskmes musitseerimisrõõmu tekitamine. Häälekujunduslikus töös on tähelepanu keskmes õigele hingamisele toetuv loomulik ülehäälne laulmine. Olulisel kohal on õpilaste muusikaliste võimete, muusika kuulamise oskuse ja loovuse arendamine.

1.7. 4.–6. klassis on peatähelepanu suunatud õpilase motivatsiooni, huvitatuse ja hinnangulise suhtumise kujundamisele. Vokaalsete võimete arendamisel pööratakse tähelepanu hääle kõlavusele, ilmekusele ning hääle individuaalsetele omadustele (tämber, diapasoon). Arendatakse mitmehäälset laulmist, iseseisva musitseerimise oskust, loovust ja improvisatsioonivõimet. Õpilaste muusikalist maailmapilti avardatakse erinevate maade rahvalaulude, muusikapalade ja tantsude kaudu.

1.8. 7.–9. klassis on musitseerimise aluseks eakohane laulurepertuaar ja pillimäng. Muusikalisi teadmisi ja oskusi rakendatakse musitseerimisel, muusikavormide ja -žanrite tundmaõppimisel.

1.9. Gümnaasiumis on tähelepanu keskmes laulmine ja tutvumine muusikalise kultuuripärandiga. Arendatakse analüütilist mõtlemist ning kujundatakse valmisolek muusikat kuulata, mõista ja hinnata.

2. Põhikooli õppe-eesmärgid

Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• arendab vokaalseid võimeid;
• arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust;
• arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu;
• musitseerib aktiivselt;
• omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused;
• arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust;
• arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel;
• oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

2. peatükk
MUUSIKA AINEKAVA 1.–3. KLASSILE

1. Õppetegevus

1.1. Algõpetuse põhieesmärgiks on aktiivse musitseerimise kaudu muusika vastu huvi äratamine. Muusikatund peab kujunema oodatud sündmuseks, mis pakub õpilastele positiivseid elamusi. Selles eas on oluline õpetaja positiivne suuline hinnang õpilase muusikalistele tegevustele. Hindamine muusikaõpetuses peab kajastama ja toetama iga õpilase individuaalsete muusikaliste võimete arengut.

1.2. Oluline koht meie muusikatraditsioonide säilitamisel ja edasiviimisel on koorilaulul ning pillimängul. Sellele pannakse alus 1.–3. klassis, kus moodustatakse mudilaskoor. Poistele luuakse võimalus laulda mudilas- või poistekooris. Vastavalt võimalustele tegeldakse vokaal- ja instrumentaalansamblite ning solistidega.

1.3. Laulmisel on tähelepanu a capella ühislaulmisel. Lisaks ühehäälsele laulmisele lauldakse ka kaanoneid.

1.4. Pillimängus tutvutakse erinevate rütmi- (k.a kehapill) ja meloodiapillidega. Muusikahuvi süvendatakse rütmilise liikumise (liikumismängud, mängulaulud, lihtsad tantsud) kaudu.

1.5. Rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide abil arendatakse muusikalist mõtlemist ja loovust.

1.6. Muusikalise kirjaoskuse põhialused omandatakse muusikalise tegevuse kaudu.

1.7. Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma muusikakultuuri.

2. Õppesisu

2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja loomulik hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla, diktsiooni selguse ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse taotlemine ühehäälsel laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid. Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.

2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:
• meetrum. Pulsi tunnetamine, rõhulised ja rõhuta helid. Kahe- ja kolmeosalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise järgi, takti viipamine. Laulurütmi, rütmiharjutuste ja kaasmängude mängimine kuulmise ja noodi järgi 2- ja 3-osalises taktimõõdus. Taktijoone, lõpumärkide, kordamismärgi, fermaadi kasutamine;
• rütm. Pikk ja lühike heli muusikas. Kõnerütmile toetuv töö ettevalmistusena helivältuste suhete tundmaõppimiseks. Rütmivormide tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ning nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes, laulu rütmisaadetes ning rütmiimprovisatsioonides;

• meloodia. Kõrged ja madalad helid, nende võrdlemine kuulmise järgi ning kujutamine visuaalselt. Meloodia liikumise suundade jälgimine ja iseloomustamine laulmisel ja muusika kuulamisel. Heliastmete So, Mi, Ra, Jo, Le, Jo1, Ra1, So1, Na, Di tundmaõppimine noodi järgi. Jo-võtme tundmaõppimine ja kasutamine praktilises musitseerimises. Jo- ja Ra-lõpuline astmerida; pool- ja tervetoon. Õpitud heliastmete ja rütmivormide kasutamine laulmisel, pillimängus, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide loomisel. Mõistete piano (p), forte (f) ja märkide (valjenedes), > (kahanedes) tundmine ja kasutamine musitseerimisel.

2.3. MUUSIKA KUULAMINE. Laulude ja instrumentaalsete karakterpalade kuulamine. Muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldamine muusikalisi väljendusvahendeidmeloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber kasutades. Mõistetevokaal- jainstrumentaalmuusika ning keel-, puhk- ja löökpillid tutvustamine. Muusikažanrite marss, polka, valsstundmaõppimine. Mõistete luuletaja, helilooja, solist, ansambel, koor, koorijuht, dirigent, orkester tundmaõppimine.

3. Õpitulemused

3. klassi lõpetaja:
• laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt;
• on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), «Emakesele» (M. Härma), «Mu koduke» (A. Kiiss), «Rongisõit» (G. Ernesaks), «Tiliseb, tiliseb aisakell» (L. Wirkhaus), eesti laste- ja rahvalaule: «Kes elab metsa sees», «Lapsed, tuppa», «Teele, teele, kurekesed», «Ketramas», «Kevadel», «Mutionu pidu», «Sokukene», «Tiiu, talutütrekene», «Kaera-Jaan», 2 oma maakonna rahvalaulu;
• tunneb 2- ja 3-osalist taktimõõtu kuulmise ja noodi järgi;
• oskab kasutada taktijoont, lõpumärke, kordusmärki ja märke , >;
• tunneb rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja rütmiimprovisatsioonide loomisel;

• teab JO-võtme tähendust ja astmeid Jo, Le, Mi, Na, So, Ra, Di, Jo1, Ra1, So1, oskab neid kasutada laulmises ja pillimängus;
• oskab kasutada musitseerimisel märke p, f, , >;
• oskab kirjeldada muusikateose meeleolu ja karakterit;
• eristab vokaal- ja instrumentaalmuusikat ning muusikat keel-, puhk- ja löökpillide esituses;
• eristab muusikažanre marss, polka, valss, oskab neid iseloomustada;
• teab mõistete luuletaja, helilooja, solist, ansambel, koorijuht, dirigent, orkester tähendust.

3. peatükk
MUUSIKA AINEKAVA 4.–6. KLASSILE

1. Õppetegevus

1.1. Selles vanuseastmes on põhieesmärgiks eale iseloomuliku erilise aktiivsuse suunamine muusikalisse tegevusse. Individuaalsete õpiülesannete lahendamise kõrval on otstarbekas kasutada ka rühmatööd. Hinnatakse õpilase muusikalise tegevuse aktiivsust, muusikalisi teadmisi ja oskusi ning laulmist. Õpilastele, kelle laululised võimed on tagasihoidlikud, antakse võimetekohaseid ülesandeid, mida ka hinnatakse.

1.2. Selle vanuseastme õpilased kaasatakse lastekoori, poisid – poistekoori. Jätkatakse tööd vokaal- ja instrumentaalansamblitega, solistide ja võimaluse korral orkestritega.

1.3. Laulmisel jätkatakse tööd õpilase hääle igakülgse arendamisega. Tegeldakse võimetekohase kahehäälse laulmisega. Süvendatakse pillimänguoskust. Liikumistegevuse põhirõhk asetatakse ringmängudele ja tantsudele. Improvisatsiooni kaudu arendatakse iseseisvat muusikalist mõtlemist ja loovust. Jätkuvalt süvendatakse muusikalist kirjaoskust. Muusika kuulamisel arendatakse muusikalist analüüsivõimet ja võrdlusoskust.

2. Õppesisu

2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist. Laulude ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. Harmooniataju arendamine : kaanonid ja lihtsad kahehäälsed laulud.

2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:
• meetrum. 4-osalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi. Kaheksandik-taktimõõdu tundmaõppimine seoses laulude õppimisega. Eeltakti tundmaõppimine. Vahelduva taktimõõdu tundmaõppimine;
• rütm. Rütmivormide tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ja nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes, laulu rütmisaadetes ja rütmiimprovisatsioonides. Pide tähenduse tundmaõppimine;
• meloodia ja helilaad. Helilaadilise mõtlemise arendamine. Duur-, moll-helirida ja helilaad, kolmkõlad. Harmooniline ja meloodiline moll-helirida. Viiulivõtme tähendus. Klaviatuur ja oktav. Absoluutsete helikõrguste c, d, e, f, g, a, h tundmaõppimine noodijoonestikul ja klaviatuuril ning nende seostamine relatiivsete astmetega. Helistikud C-a, G-e, F-d; märgid diees, bemoll, bekaar. Dünaamika- ja agoogikamärkide pp, ff, mp, mf, cresc., dim., a tempo ning mõiste da capo al fine tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.

2.3. MUUSIKA KUULAMINE. Võrdlusoskuse, muusikalise analüüsivõime arendamine. Seoste loomine ja leidmine kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga. 2- ja 3-osaline muusikaline vorm õpitud lauludes ja kuulatud muusikas. Hääleliigid: mõisted sopran, alt, tenor, bariton, bass; eesti ja kodukoha tuntumad lauljad. Kooriliigid: mudilas-, laste-, poiste, nais-, mees-, segakoor; kodukoha ja eesti tuntumad koorid ja dirigendid. Pillirühmade tutvustamine ja tutvumine karakteersemate pillide tämbri ja kõlaga. Eesti ja kodukoha rahvalaulud, -laulikud, -tantsud, -pillid, -ansamblid ja -orkestrid. Euroopa rahvaste muusika tutvustamine.

3. Õpitulemused

6. klassi lõpetaja:
• laulab võimetekohaselt ja hääle individuaalseid omadusi arvestavalt;
• on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), «Eesti lipp» (E.� Võrk), «Kas tunned maad» (J. Berat), «Kungla rahvas» (K. A. Hermann), «Mu isamaa armas» (rahvalik laul), «Ärkamise aeg» (R. Eespere), «Jaan läeb jaanitulele» (eesti rahvalaul), «Oh sa, õnnistav» (koraal, sitsiilia rahvalaul), «Püha öö» (F. X. Gruber), kaanon «Nooditähestik» (W. A. Mozart) ja 2 kaanonit ning 3 eesti rahvalaulu õpetaja valikul;
• tunneb taktimõõte 2/4, 3/4, 4/4 kuulmise ja noodi järgi;
• tunneb neljandik-taktimõõdus kuulmise ja noodi järgi rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja rütmiimprovisatsioonide loomisel;
• teab kaheksandik-taktimõõdu tähendust;
• laulab astmenimedega lihtsaid laule ja harjutusi;
• teab mõisteid duur- ja moll-helilaad ning eristab neid kuulmise järgi;
• teab viiulivõtme tähendust ja oskab seda noodijoonestikule märkida;
• teab tähtnimetuste c, d, e, f, g, a, h asukohta noodijoonestikul ning klaviatuuril;
• teab helistikke C-a, G-e, F-d;
• teab dieesi, bemolli ja bekaari tähendust;
• kasutab muusika analüüsimisel õpitud muusikamõisteid ja -teadmisi;
• tunneb 2- ja 3-osalist lihtvormi;
• teab erinevaid hääleliike: sopran, alt, tenor, bass; teab kodukoha ja eesti tuntud lauljaid;
• teab erinevaid kooriliike: mudilas-, laste-, poiste, nais-, mees-, segakoor; teab kodukoha ja eesti tuntud koore;
• oskab iseloomustada eesti rahvamuusikat: rahvalaule, -tantse, -pille ja -ansambleid; teab oma kodukoha ja eesti tuntumaid rahvamuusika esitajaid.

4. peatükk
AINEKAVA 7.–9. KLASSILE

1. Õppetegevus

1.1. Põhikooli lõpuklassides on tähelepanu keskpunktis iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine ja väärtushinnangute kujundamine. Õpiülesannete lahendamiseks sobivad individuaalne ning rühmatöö, aga ka projektide koostamine ja läbiviimine. Hindamisel on olulisel kohal omandatud muusikateadmiste ja -oskuste loov ning praktiline rakendamisoskus.

1.2. Muusikaliselt võimekad õpilased kaasatakse koolikooridesse. Jätkatakse tööd vokaal- ja instrumentaalansamblite ning solistidega, võimaluse korral ka orkestritega.

1.3. Laulmisel pööratakse tähelepanu hääle individuaalsete omaduste arendamisele. Häälemurde iga arvestavalt rakendatakse võimetekohast mitmehäälsust. Pillimängus rakendatakse rütmilis-meloodilisi improvisatsioone ning innustatakse õpilasi looma iseseisvaid muusikalisi kompositsioone. Praktilise muusikalise tegevuse kaudu omandatakse uusi teadmisi muusikalises kirjaoskuses. Muusikalises liikumistegevuses lähtutakse eale omasest liikumis- ja tantsuhuvist. ˇanrilisest mitmekesisusest lähtuvalt arendatakse muusika teadliku kuulamise oskust. Muusikaloos tutvutakse maailma rahvaste muusikaga.

2. Õppesisu

2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus; hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. Laulmine ja häälehoid häälemurde perioodil. Harmooniataju arendamine kaanonite ja lihtsate mitmehäälsete laulude kaudu.

2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:
• meetrum ja rütm. Rütmivormide tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ja nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes kaasmängudes;

• meloodia ja helilaad. Helistike D-h, B-g tundmaõppimine. Intervalli ja akordi mõiste tutvustamine. Bassivõtme tutvustamine seoses lauludega. Muusikalise lauseehituse tundmaõppimine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses laulude õppimisega. Agoogikamärkide ritenuto (rit.), accelerando (accel.), allegro, moderato, andante, adagio, largoning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.

2.3. MUUSIKA KUULAMINE. Teadliku muusika kuulamise arendamine. Sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilliorkester. Pillid ja pillirühmad: keel-, puu-, vask- ja löökpillid. Eesti ja maailma tuntumad orkestrid, dirigendid, interpreedid. Homofoonilise ja polüfoonilise mitmehäälsuse tundmaõppimine seoses muusikavormide ja -žanritega. Tutvumine muusikavormide ja -žanritega: variatsioonid, rondo, fuuga, sonaat-allegro; missa, prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, oratoorium, kantaat, ooper, operett, muusikal, ballett. Väljapaistvamad heliloojad muusikaajaloos seoses muusikavormide ja -žanrite tundmaõppimisega. Tutvumine populaarmuusika stiilidega; maailma, eesti ja kodukoha tuntumad ansamblid, orkestrid, solistid.

3. Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja:
• laulab vastavalt vokaalsetele võimetele vabalt ja emotsionaalselt;
• oskab kasutada häält häälemurdeperioodil;
• on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), «Hoia, Jumal, Eestit» (J. Aavik), «Kaunimad laulud» (Fr. Saebelmann), «Mu isamaa on minu arm» (G. Ernesaks), «Mu kodu» (U. Naissoo), «Põhjamaa» (Ü. Vinter), «Valged Jõulud» (I. Berlin), kaanonid «Dona nobis pacem», «Viva la musica» ja 3 eesti rahvalaulu õpetaja valikul;
• eristab lauludes ja kuulatud muusikas 2/4, 3/4, 4/4 taktimõõtu;
• tunneb kuulmise ja noodi järgi rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja instrumentaalsete kaasmängude loomisel;

• oskab määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi;
• tunneb helistikke C-a, G-e, D-h, F-d, B-g;
• teab intervalli ja akordi mõistet;
• teab agoogikamärkide rit., accel., allegro, moderato, andante adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legatotähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel;
• kasutab muusika analüüsimisel muusikatermineid;
• teab, eristab ja oskab iseloomustada hääle- ja kooriliike; teab kodukoha, eesti ja maailma tuntumaid lauljaid, kodukoha ja eesti tuntud koore ja dirigente;
• teab, eristab ja oskab iseloomustada keel-, puu-, vask-, löök- ja klahvpille;
• teab, eristab ja oskab iseloomustada sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli- ja džässorkestrit; teab kodukoha, eesti ja maailma tuntumaid orkestreid ja dirigente;
• eristab homofoonilist ja polüfoonilist muusikat;
• on tutvunud muusikavormide ja -žanritega: variatsioonid, rondo, fuuga sonaat-allegro, missa, prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, kantaat, ooper, oratoorium, operett, muusikal, ballett;
• külastab kontserte ja muusikalavastusi ning kasutab omandatud teadmisi ja oskusi muusika analüüsimisel.

5. peatükk
MUUSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE

1. Muusika gümnaasiumis

1.1. Gümnaasiumi muusikaõpetuse koostisosad on muusikaloo käsitlemine ja muusika kuulamine, laulmine ja pillimäng.

1.2. Muusikalugu käsitletakse stiilide, kõlastruktuuride ja vormide mitmekesisuses integreeritult kultuuri arenguloo, tähtsamate ajaloosündmuste, kunsti ja kirjandusega. Süstemaatiliselt õpitakse tundma ja väärtustama maailma ja eesti muusikapärandit; kujundatakse arusaam muusikast kui rahvaste vahelisest suhtlemiskeelest.

1.3. Laulmisel süvendatakse huvi ühislaulmise vastu; lähtutakse eri ajastute, erinevate stiilide ja rahvaste ning kaasaegsest laulurepertuaarist.

1.4. Pillimängu rakendatakse laulude saadetes, aga ka iseseisvates muusikalistes kompositsioonides.

2. Õppe-eesmärgid

Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviidi ja ühiskonna arengus;
• kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks;
• kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab mõista ja hinnata erinevaid kultuure;
• oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;
• omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;
• rakendab põhikoolis omandatud muusikateadmisi ja -oskusi muusika analüüsimisel ja musitseerimisel;
• rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab neid analüüsida, oma seisukohti põhjendada ja argumenteerida.

3. Õppetegevus

3.1. Jätkub tasakaalustatud isiksuse kujundamine kõigi muusikaliste tegevuste kaudu: laulmine, pillimäng, liikumine, muusikaline kirjaoskus, muusika kuulamine, muusikalugu. Olulisel kohal on ühislaulmine, kus laulude valikul arvestatakse eakohasust ja õpilaste huve ning seostatust muusikalooga. Õpilasi kaasatakse noortekooride tegevusse: sega-, nais- või meeskoori. Jätkatakse tööd vokaalselt võimekate õpilastega. Vastavalt võimalustele tegeldakse instrumentaalmuusikaga – ansamblite ja orkestritega.

3.2. Muusikalugu käsitletakse integreeritult teiste õppeainete ja kultuurivaldkondadega (kunst, kirjandus, filosoofia, teater jne). Eesti muusika käsitlemisel on oluline seoste leidmine Euroopa muusika- ja kultuurilooga. Muusika kuulamisel lähtutakse ajastule, stiilile ja heliloojale iseloomulikematest teostest.

3.3. Õpiülesannete lahendamisel rakendatakse individuaalset ning rühmatööd: referaat, kontserdi-, teatrietenduse arvustus-analüüs, uurimistöö, essee jms. Olulisel kohal on üldkultuurilised vestlused ning diskussioonid meedia pakutava üle (TV programmid, video, raadio, ajakirjandus, Internet jms). Tähtsustub õpetaja roll õpilaste muusikaharrastuste suunamisel ja leidmisel, tulevase kontserdi- ja muusikalavastuste külastaja kujundamisel.

4. Õppesisu

4.1. I kursus

4.1.1. MUUSIKA TEKE JA OLEMUS. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja -rooma muusika. Varakristlik muusika.

4.1.2. KESKAEG. Kristlus kui Lääne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal. Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Organum. Motett. Rändlaulikud, rüütlipoeesia, pillid.

4.1.3. RENESSANSS. Humanism, protestantism, vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad Palestrina, Orlandus Lassus. Desprez’. Instrumentaalmuusika teke.

4.1.4. BAROKK. Uue stiili kujunemine – ülevaade ajastust. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon). Instrumentaalmuusika (fuuga, klaviir, trio, orkester – concerto grosso, soolokontsert, süit). Monteverdi. Vivaldi. Bach. Händel.

4.1.5. KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid, orkestrid, klaver. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.

4.2. II kursus

4.2.1. ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika osatähtsus – orkestrid, klaver. Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid: etüüd, prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (ooper, operett, ballett). Juhtivad muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, Brahms. Verdi, Wagner, Rimski-Korsakov, Mussorgski, Tšaikovski, Sibelius, Grieg.

4.2.2. 20. SAJANDI MUUSIKA. Rahvuslik muusika. Varane Stravinski, Sibelius, Bartok. Hilisromantism. R. Strauss. Mahler. Impressionism. Debussy. Ravel. Ekspressionism. Skrjabin. Schönberg.

4.3. III kursus

4.3.1. 20. SAJANDI MUUSIKA. Neoklassitsism. Stravinski. Orff. Britten. Prokofjev. Šostakovitš. Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism. Webern. Cage. Boulez. Postmodernism. Penderecki. Ligeti. Pärt.

4.3.2. EESTI MUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul. Laulupidude traditsiooni algus. Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed professionaalid: Härma, Läte, Türnpu, Tobias, A. Kapp, Süda, Lüdig. Rahvusliku koorimuusika rajajad Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajajad Eller, Tubin. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, Tamberg, E. Kapp. Eesti modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Pärt, Mägi, Tamberg, Rääts, Sumera, Kangro, Tüür, Eespere, Sisask.

5. Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja:
• laulab vastavalt vokaalsetele võimetele;
• kasutab põhikoolis omandatud muusikateadmisi ja -oskusi praktilises musitseerimises ja muusikateoste analüüsimisel;
• oskab määratleda, iseloomustada ja võrrelda eri ajastute muusikat;
• teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;
• oskab suhestada eesti muusikat maailma muusikalooga;
• teab olulisi muusikatermineid ja oskab neid kasutada;
• oskab koostada referaate ja uurimistöid muusikast, neid ette kanda ja illustreerida;
• oskab hinnata heatasemelist professionaalselt muusikat.

Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava»
lisa 19