Riho Pätsi (1899-1977) muusikaalane tegevus
Vähe on Eestimaal inimesi, kes poleks kokku puutunud tema heliloomingu või pedagoogilise pärandiga, olgu selleks koolilaulikud, laste− ja koorilaulud, klaveriõpikud, klaveripalad, lasteooper või tema mahukad monograafiad. Rääkimata sadadest muusikaõpetajatest, kes temalt Tallinna Õpetajate Seminaris, Pedagoogiumis, Konservatooriumis või Pedagoogilises Instituudis õpetust saanud.
Oma pedagoogiteed alustas Riho Päts Haapsalus, Läänemaa Õpetajate Seminaris, kus tema tegevust mõjutasid sealsed kolleegid Cyrillus Kreek ja Ernst Enno. 1923.a. kutsuti ta äsjavalminud Tallinna 21.Algkooli (praegune 21.Kk.) muusikaõpetajaks. 1930−tel aastatel pani Riho Päts selge kontseptuaalse aluse relatiivse meetodi rakendamisele Eesti koolis koostades ka sellele vastavalt "Laulmisõpetuse töövihikud" .
Koolilaulikuid on Riho Päts koostanud alates 1932.a. Esimesed neist "Leelo"d koostöös J.Aaviku ja T.Vettikuga, seejärel seeria "Lemmiklaulikuid", Lauluvara, JO−LE−MI ja rida teisi laulikuid koostöös H.Kaljustega .
Vaieldamatult ainulaadne on Riho Pätsi 2−köiteline koguteos "Muusikaline kasvatus üldhariduslikus koolis", milles analüüsitakse muusikaalaseid psüühilisi protsesse, musikaalsuse ja häälekujundamise probleeme, lapse muusikalist arengut imikueast noorukieani ja jagatakse juhiseid terve rea eriküsimuste kohta.
Riho Pätsi sulest on ilmunud ka kaks monograafiat meie heliloomingu suurkujudest − Artur Kapp (1938) ja Rudolf Tobias (1968).
Kui Riho Pätsi tegevuses oli toimunud tõeline pööre koolimuusika poole, suundus ka tema helilooming seda enesestmõistetavalt teenima. Teda võime õigustatult asetada nende väheste heliloojate hulka, nagu Z. Kodály, C.Orff ja D.Kabalevski, kes olid ühtaegu heliloojana ka suured pedagoogid.
Riho Pätsi helilooming on mitmekesine. Siin on rohkearvuliselt laste−, koori− ja soololaule, klaveri− ja viiulipalu, orkestriteoseid, muusikat näidenditele ning muinasjutuline lasteooper "Kaval Ants ja Vanapagan". Eesti rahvaviisid on olnud Riho Pätsi loomingu ammendamatuks allikaks.1930−tel aastatel ilmunud "Klaveripalad lastele eesti rahvaviisidel" on esimene omalaadne tsükkel selles žanris. Laialdast tähelepanu oma värske repertuaari ja metoodilise suunitlusega äratas 4−vihikuna ilmunud "Klaverimängu õpetus". Koos pianisti, tütar Leelo Kõlariga koostas ta oma viimastel eluaastatel mahuka klaveriõpiku, mis oma uudsuses kohe laialdast tähelepanu äratas.
Riho Pätsi muusikakirjanduslik tegevus sai alguse 1920−tel aastatel, kulmineerus 1930−tel, mil ta oli "Muusikalehe" peatoimetajaks ja kestis tema viimaste eluaastateni. Suure eruditsiooni ja missioonitundega kirjutatud artiklid on kaasa aidanud nii meie heliloomingu kui koolimuusika arengule ja annavad põhjaliku ülevaate möödunud sajandi Eesti muusikaelust.
1940.a. kutsuti Riho Päts Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika kateedri professori ametikohale.1950.a. saadeti ta sealt kodanliku natsionalistina Siberisse. 1956.a. tagasijõudnuna asus Riho Päts muusikaõpetajate koolitust juhtima Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus töötas professorina kuni pensionile minekuni. R.Päts suri 15.jaanuaril 1977.aastal.
Gustav Ernesaks meenutab:"Minu mällu on kinnistunud Riho Päts ühest küljest kui äärmiselt täpne, korrektne, nõudlik, vajaduse korral isegi karm isiksus….Ta oli kompromissitu nii enese kui teiste töö ja loomingu suhtes. Ent sõbralikule jutusoonele jõudes leidus vaevalt nii vaimukat, südamlikku, humoorikat ja luguderohket kaaslast kui tema…."
RIHO PÄTSI KOOLIMUUSIKA FONDIST
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi asutasid 26. juunil 2002. aastal institutsioonide esindajad, millega R. Pätsi (1899-1977) elu ja tegevus oli tihedalt seotud: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Koolibri Kirjastus, Eesti Raadio ja Eesti Muusikaõpetajate Liit. Fondi tegevuse sihiks seati koolimuusika rajaja, helilooja, uurija, publitsisti ja koorijuhi prof Riho Pätsi mälestuse jäädvustamine ning tema elutöö teadvustamine tänapäeval.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab igal aastal laureaaditiitli omistamisega eriliselt silma paistnud muusikaõpetajat, instrumendiõpetajat, heliloojat, muusikapedagoogika uurijat ja koolimuusika edendajat. Laureaaditiitli juurde kuulub tunnistus, eesti tuntud ehtekunstniku Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium, mille suurus 2011. aastast on 800 eurot .
Alates aastast 2002 on Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaadi tiitli pälvinud:
muusikaõpetajad - Lydia Rahula, Maimu Muttik, Tiiu Schüts, Heli Sepp, Eve Eljand, Syrle Eesik, Rutt Ridbeck, Koidu Ilmjärv, Anne Kruuse, Kersti Aan, Ljudmila Sjomina, Kadi Härma, Laine Lehto, Silja Otsar, Kaie Mägimets, Meeli Nõmme, Tiiu Loite, Heli Roos, Signe Rõõmus, Eda Heinaste.
vokaalpedagoog - Vilja Sliževski
instrumendiõpetajad - Aavo Ots, Maigi Pakri, Leelo Kõlar, Laine Leichter, Mart Laas, Niina Murdvee, Priit Sonn, Olavi Kasemaa, Tiiu Peäske, Ülle Sisa, Liina Jarovaja, Meeme Suureväli, Kristel Laas, Aigar Kostabi, Kaido Välja, Marrit Gerretz-Traksmann, Ivi Tivik, Meeme Saareväli, Tuule Kann, Karmen Kääramees.
muusikapedagoogika uurijad - Heino Rannap, Liivi Urbel, Monika Pullerits, Imbi Kull, Maia Muldma, Maie Vikat, Tiina Selke, Kristi Kiilu, Inge Raudsepp, Anu Sepp.
heliloojad - Olav Ehala, René Eespere, Piret Rips-Laul, Rein Rannap, Tauno Aints, Tõnu Raadik, Mart Siimer, Veljo Tormis, Priit Pajusaar, Riine Pajusaar, Juhan Trump, Andres Lemba, Märt Hunt, Kadri Hunt, Rasmus Puur, Anne Ermast, Riho Esko Maimets, Andres Lemba, Sirje Kaasik.
koolimuusika edendajad - Taavi Esko, Külli Tüli, Inge Raudsepp, Ene Üleoja, Ene Kangron, Maret Oja, Külli Puhkim, Ave Kumpas, Ülle Raud, Thea Paluoja, Eve Viilup, Aarne Saluveer, Jüri-Ruut Kangur, Tuuli Jukk, Aive Skuin, Kristo Käo, Celia Roose, ETV ja Eesti Kontserdi telekonkurss „Klassikatähed“ (Timo Steiner, Helen Valkna, Neeme Punder), Maia Muldma, Hirvo Surva, Ursel Oja, Urve Uusberg, Margot Suur.
Lisaks laureaatide tunnustamisele on Fond osutanud kaasabi muusikahariduslike projektide elluviimisele. 2006. aastal avati Tallinna Ülikoolis Riho Pätsi nimeline auditoorium, mille fond aitas sisustada uhiuue „Estonia“ tiibklaveri ning Orff-instrumentaariumiga. 2008. aastal anti välja topelt-CD Riho Pätsi heliloomingust ning 2010. aasta märtsis toimus Tallinna Ülikoolis tema loomingule ja tegevusele pühendatud rahvusvaheline konverents „Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev II“. Konverentsiga oli seotud kaks R. Päts elu ja tegevust kajastavat näitust – Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Ka ilmus R. Pätsi koorilaulude kogumik. 2010. aastal avati Tallinna Ülikooli R. Pätsi nimelises auditooriumis Riho Pätsi bareljeef ning esitleti tema monograafia „Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis“ III trükki. 2015. aastal ilmus trükist Riho Pätsi „20 viiuliduot“, mille said kingiks kõik muusikakoolid.
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi tegevust juhib alates 2005. aastast Inge Raudsepp.
Fonditegevust kajastab veebileht www.tlu.ee/pats
RIHO PÄTSI KOOLIMUUSIKA FONDI STATUUT