Instrumentaalmuusika

Instrumentaalmuusika valdkond: Inge Raudsepp

 

  1. Traditsiooniline instrumentaalmuusika festival „Kehra pillipidu“ - 6. mai 2017

Korraldajad: EMÕL (Inge Raudsepp/Kristi Kiilu)  koostöös, Kehra Kultuuriseltsi ja Kehra Kunstide Kooliga (Ülle Raud).

 

Osalejad: 10 ansamblit, 85 õpilast

 

Festivali sisu

  1. Impro-töötoad, läbiviijad folkansambli RÜÜT liikmed Juhan Uppin, Maarja Metssalu, Maarja Soomre

Töötubades tutvuti  improviseerimise elementaarsete  võtetega, mille lõppeesmärgiks oli uudse muusikateose loomine, autoriks festivalist osavõtjad.

Õpilased said musitseerida nii oma erialapillil, aga kasutada ka rütmilille, plaatpille jm.

Kõigis töötubades valmis ca 6-minutiline ühisteos, mis kanti ette festivali lõppkontserdil.

  1. kontsert, kus iga kollektiiv esitas 15-minutise kava.  Kanti ette töötubades loodud impro-teos
  2. ansambli RÜÜT esinemine

Probleem - vähene osavõtt (samal ajal toimus mitmeid instrumentaalmuusika üritusi noortele, nt Viljandi Pärimusmuusika Keskus, Eesti Muusikakoolide Liit)

 

  1. Kokkuvõte pillide olemasolust koolides (aluseks 2014/2015 õppeaastal läbiviidud küsitlus)

Küsitluses osales 171 kooli  (s.o. üle 30%, 2014. aastal koole 546)

Küsitluse kokkuvõtet esitleti EMÕLiidu volikogus, ka liidu veebil.

 

Kokkuvõte

  • 2011 aasta ainekava on olnud oluliseks mõjuteguriks: pillimäng on jõudnud koolidesse
  • Pillide olemasolu koolides on  erinev:

pille on, neid soovitakse juurde,  kasutatakse isiklikke pille (plokkflööt)

 

  • Õpetajad soovivad osaleda pillimängu alases täiendkoolituses

Järeldused  ühtivad  EMTA üliõpilase H. Savi 2015 a. magistritööga Pillimängu rakendamine arendava tegevusena IV. klassi muusikaõpetuses.

 

  • Muusikaõpetajatel olla julgem, loovam, avatum pillimängu kasutamisel,
  • muusikaõpetajaks õppivatel tudengitel ja muusikaõpetajatel teadvustada pillimängu olulisust muusikatunnis õpilase üldvõimete ja muusikaliste võimete arendamisel,
  • kooli juhtkonnal võtta eesmärgiks pillipargi mitmekesistamine ja suurendamine,
  • uute pillimängu repertuaari ja mänguvõimalusi tutvustavate õppematerjalide loomist,
  • erinevate tundide läbiviimist, kus õpilastele tutvustatakse professionaalseid muusikainstrumente.
  • praktikult praktikule: korraldada rohkem lahtisi tunde, mida saaksid õpetajad külastada, kus demonstreeritaks, kuidas pillimängu rakendada

 

Olukorra parandamiseks olid küsitluse tulemused  aluseks kahele pöördumisele:

2015 – minister J. Ossinovski, 2017 – minister J. Ligi.

Mõlemas vastuskirjas  rõhutati, et füüsilise õppekeskkonna arendamine  kuulub kohaliku omavalitsuse kompetentsi.

 

  1. EV100 „Igal lapsel oma pill“

Projekti käivituseks kohtuti Allan Tammega, EV100 „Igal lapsel oma pill“ projektijuhiga.

Kuna esmasel pillide taotlemisel oli sihtgrupiks eelkool, jätkas sellega Karin Muldma.

Kõigil aastatel on olnud sellekohane  info leitav liidu veebil

 

  1. Pillimängu toetava muusikateose loomine

Teose loomise initsiatiiv Tauno Aintsilt. Ideele aitas kaasa  esmane kogemus 2013 a  Kehra festivali impro-töötubade läbiviimisel, osalemine  Salzburgi Orffi   rahvusvahelisel suvekursusel 2015 aastal ning  EMTA täiendkoolituse läbiviimine) 

Esialgne idee: teos on kavandatud sellisena, et paindlik partituur võimaldaks seda esitada üldhariduskoolis, erinevatel pilligruppidel (nt  plaatpillid/plokkflöödid/akordionid jt). Teose vormiks on kas rondo või variatsioonid.  Partituuri üheks osaks on ka vokaal – laul, mida võivad esitada ka mängijad.

Teos koosneb osadest, mida saab ka üksiti  ette kanda.

T. Aints esitab EMÕLiidu juhatusele teose kontseptsiooni novembri alguses.