23. dets. Eesti Muusikaõpetajate Liit aastal 2025
Eesti Muusikaõpetajate Liidul täitus 35 tegutsemisaastat ning novembrikuisel sünnipäevaaktusel kuulutasime välja kolm uut auliiget, kellel kõigil on poole sajandi jagu töökogemusi ja kelle mõju on ulatunud kaugele väljapoole oma kooli: Helga Ilves, Aino Linnas ja Eve Karp. Samal ajal tähistasime ka saja aasta möödumist Eesti kooli- ja koorimuusika suurkuju Heino Kaljuste sünnist.
Lisaks paljule muule on Kaljuste üheks oluliseks pärandiks muusika süvaõppeklasside loomine – selge ja toimiv näide sellest, kuidas õpilase huviala saab olla loomulik osa tema üldhariduslikust päevakavast. Paraku ei ole tänapäeval õppekoormuse ning õpilaste vastuvõttu puudutavate rangete piirangute tõttu enam võimalik pakkuda süvaõpet sellises mahus ja sellisel kujul, nagu see toimis Kaljuste ajal.
Seda enam joonistub välja vastuolu, et samal ajal püütakse hariduspoliitikas iga hinna eest üld- ja huviharidust omavahel lõimida. Pärast pikka ettevalmistust võeti vastu riiklik otsus, mille kohaselt peavad alates septembrist üldhariduskoolid arvestama mitteformaalselt õpitut – teatud tingimustel on võimalik sooritada loovtöö, uurimistöö, valikaine või osa mõnest õppeainest huvikoolis.
Uus määrus on iseenesest teretulnud ning heameelt teeb, et pärast pikka ja järjekindlat selgitustööd on üha selgemalt teadvustatud, et muusikakoolis õppivaid lapsi ei tohiks vabastada muusikatunnist tervikuna, vaid mitteformaalselt omandatut tuleb arvestada konkreetsete õpitulemuste kaupa. Selline lähenemine loob eeldused selleks, et muusikakoolis õppivad õpilased saaksid senisest enam panustada kooli muusikaellu – astuda üles kooliüritustel, saata kaasõpilasi klaveril või osaleda ansamblites ning rikastada seeläbi kogu koolipere muusikalist kogemust, saades samal ajal väärtuslikku esinemispraktikat.
Samas tuleb tunnistada, et muusika süvaõpe ei ole populaarne ka pragmaatilistel põhjustel. Üha lihtsustuv arusaam hariduse olemusest suunab paljusid lapsevanemaid eelistama õppekavu, mille puhul tajutakse otsest ja mõõdetavat kasu ning selget väljundit tööturul. Seda olulisem on meie ühine vastutus juhtida tähelepanu sellele, kuivõrd suur on muusika roll laste üldiste oskuste arendamisel ja nende tasakaalukaks isiksuseks kujunemisel.
Arusaamatus muusikaõpetuse eesmärkide suhtes on olnud ka üheks põhjuseks, miks kujunesid tulised arutelud selle üle, kas muusikatunnis peaks õpilasi hindama. Muusikaõpetust käsitletakse ekslikult sageli pelgalt emotsionaalse või lõõgastava tegevusena, mille puhul ei nähta vajadust süsteemse tagasiside järele. Tegelikkuses on muusikaõpetusel selged ja mõõdetavad õpieesmärgid: muusikaliste oskuste ja teadmiste järjepidev arendamine, kuulamis- ja väljendusoskuse kujundamine ning koostööoskuste ja enesedistsipliini toetamine. Hindamine ei ole seejuures karistus ega loomingulisuse pärssija, vaid vajalik vahend, mis aitab õpilasel oma arengut mõtestada ja õpetajal õppeprotsessi suunata ning kinnitab, et õpilase tugevusi väärtustatakse sõltumata õppeainest.
Muusikaõpetuse valdkondlikust eripärast tulenevalt puudutab kogu kultuuri jätkusuutlikkust teravalt ka poleemika selle üle, kas lapsevanemad tohivad rahaliselt toetada õppekäike. Eriti ajal, mil kõrvaklappide kasutamine on noorte seas muutunud epideemiliseks, on kooli roll pakkuda vastukaaluks elava muusika kuulamise kogemust – kontserdikülastus ei ole pelgalt meelelahutus, vaid oluline osa muusikalisest ja kultuurilisest haridusest.
Seda arvestades on kontserdikorraldajad viimastel aastatel teinud märkimisväärseid pingutusi noortele suunatud publikuprogrammide väljatöötamisel, et siduda kontserdikogemus teadlikult õppetööga ning muuta see õpilastele arusaadavaks ja tähenduslikuks. Oleks kahju, kui need pingutused ei kannaks vilja, mistõttu loodame uuelt aastalt mitte täiendavaid piiranguid, vaid toimivaid ja sisulisi lahendusi. Kõigist neist aruteludest ja väljakutsetest hoolimata on põhjust vaadata tulevikku optimismiga. Asjaolu, et muusikaõpetus püsib avaliku tähelepanu ja sisuliste arutelude keskmes, kinnitab selle olulisust nii hariduse kvaliteedi kui ka kultuuri kestlikkuse seisukohalt. Eesti Muusikaõpetajate Liidu roll on ka edaspidi seista selle eest, et muusikaõpetust käsitletaks täisväärtusliku ja professionaalide poolt läbi viidud õppeainena, millel on selged eesmärgid ja ühiskondlikult oluline mõju, ning et koostöös koolide, huvikoolide, kultuuriasutuste ja riiklike otsustajatega toetataks nii andekate õpilaste arengut kui ka kõigi laste õigust muusikalisele haridusele.
Jaanus Kann,
EMÕ Liidu juhatuse esimees