Auliikmed

OLAV EHALA

 

Olav Ehala

Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1977.
Eesti Teatriliidu liige alates 1977.

Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.

Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees.

Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu.

Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranžeerijana.

Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm “Lotte” loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007), Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige.
Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: “Olav Ehala. Laulud” (Forte, 1992), “Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika” (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), “Kaotajad” (Tallinna Linnateater, 2003), “Olav Ehala. Armastatud laulud” (Mojo Records, 2004), “Head lapsed, need kasvavad lauluga” (Eesti Raadio, 2005), “Olav Ehala. 47 parimat laulu” (Hitivabrik, 2007).

© EMIK 2008

AIVAR MÄE

 

Aivar Mäe

Aivar Mäe õppis 1976–1979 Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit (Enno Mattiseni klass) ja 1979–1985 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat (Ants Söödi klass). Täiendanud end 1991 USA-s Portlandi ülikoolis koorijuhtimise ja muusikakorralduse alal (juhendaja Bruce Browne). Mänginud 1978–1979 Pärnu ja 1982–1985 Tapa orkestris, olnud 1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik ja 1987–1989 levimuusikasektori juhataja, 1985–1987 ENSV Riikliku Filharmoonia ansambli „Vitamiin“ solist. Aivar Mäe töötas 1989–1992 Rahvakultuuri Arenduskeskuse muusikaosakonna juhatajana. Ta on olnud Eesti Kontserdis 1993–1998 asedirektor ja aastast 1999 direktor ning 2003–2006 ühtlasi Vanemuise teatrijuht. Ta on juhtinud Estonia (1997) ja Vanemuise (1998) kontserdisaali ning Jõhvi kontserdimaja renoveerimist (2005) ja Pärnu kontserdimaja rajamist (2002). Aivar Mäe on saanud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997,1998, 2002), Pärnus aasta mehe tiitli 2002 Pärnu linna kultuurielu mitmekesistamise ja uute võimaluste loomise eest, Valgetähe V klassi teenetemärgi (2003), Tartu linna medali (2006) ja kinnisvaraguru tiitli (2006).

1990. aastal asutas ta kammerkoori „Arsis“ (tegutses aastani 1997), 1993 samanimelise käsikellade ansambli ja 1996 laste kelladeansambli ning on „Arsise“ kollektiivide dirigent ja kunstiline juht. Võitnud kammerkooriga rahvusvahelistel võistlustel auhindu, sh 1991 Prantsusmaal Tours’is, 1992 Itaalias Arezzos, 1994 Walesis Llangullenis ja 1997 LAV-s Eisteddfodis III koha ning 1994 Kataloonias Cantonigròs’s, 1996 Iirimaal Corkis ja 1997 Eisteddfodis rahvalaulu kategoorias I koha. Viimases võitis I koha ka kellade ansambliga. Ta on juhatanud suurvorme, sh Honeggeri ja Pinhami jõulukantaati, Rutteri ja Fauré reekviemi, Poulenci ja Martini missat, Händeli oratooriumi „Judas Maccabaeus“, Peeter Vähi „Kellade sümfooniat“. Esinenud oma kollektiividega paljudes välisriikides, sh 1991–2002 seitsmel korral USA-s, mitu korda Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Soomes jm. Salvestanud 4 CD-d: „Arsis“ (1994, kammerkooriga), „In Dies“ (2000) ja „Awake, My Heart“ (2003, mõlemad kellade ansambliga), „Lõbus kellamäng“ (2000, laste kelladeansambliga). Juhatanud 1984–90 segakoori „Olevine“.

Teenistuskäik

Perekonnaseis: abielus, kolm last

Hariduskäik

  • 1979–1985 Tallinna Riiklik Konservatoorium, muusikapedagoogika
  • 1976–1979 Tallinna muusikakeskkool, klarnet

Ametikäik

  • 2022- Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • 2009–2020 Rahvusooper Estonia peadirektor
  • 2000–2009 Eesti Kontserdi direktor
  • 2004–2006 Vanemuise teatrijuht
  • 2003–2004 Vanemuise teatrijuhi kt
  • 1999–2000 Eesti Kontserdi direktori kt
  • 1993–1998 Eesti Kontserdi asedirektor
  • 1992–1993 Eesti Muusikaühingu kooriosakonna juhataja, vastutav sekretär
  • 1989–1992 rahvakultuuri arenduskeskuse muusikaosakonna juhataja
  • 1987–1989 rahvaloomingu ja kultuuritöö teadusliku metoodikakeskuse levimuusika sektori juhataja
  • 1985–1987 Riikliku Filharmoonia artist
  • 1982–1985 Tapa tarbijate kooperatiivi orkestrant
  • 1982–1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik

Hobid

  • Arsise kellade ansambel

Edu võtmed

  • Elame kogemuste najal, need õpetavad.
  • Organisatsioon peab tegelema oma põhitegevusega.
  • Planeerige aega nii, et jõuaksite igale poole.

TOOMAS SIITAN

 

Toomas Siitan

Toomas Siitan lõpetas Eesti Muusikaakadeemia (Tallinna Riikliku Konservatooriumi) 1981. aastal heliloojadiplomiga, ent on seejärel tegutsenud eelkõige muusikateadlasena. Doktorikraadi omandas ta Lundi ülikooli juures. 1986. aastast õpetab ta muusikaajalugu Eesti Muusikaakadeemias (alates 2004. aastast professorina), tema artikleid on avaldatud paljudes Euroopa teadusajakirjades. Toomas Siitan on Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees ning Eesti Muusikanõukogu aseesimees. Alates 1994. aastast toimub tema juhtimisel Haapsalu Vanamuusikafestival.

1976–1988 tegi Toomas Siitan koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Alates 1990. aastast on ta tegutsenud ka dirigendina selliste kollektiivide ees, nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Haapsalu Festivali Koor, Eesti Raadio Koor, Eesti Kooriühingu Kammerkoor, rahvusvaheline koor Vox Europae, Tallinna Barokkorkester jt. Aastal 1994 asutas Toomas Siitan ansambli Studio Vocale. Tema repertuaaris on esikohal 16.–18. sajandi muusika, muuhulgas suurteosed, nagu Bachi missa h-moll, passioonid ja kantaadid ning mitmed Händeli oratooriumid (Jefta, Theodora, Josua, Messias, Aleksandri pidu jt). 2011. aastal oli ta Johann Valentin Mederi ooperi „Kindlameelne Argenia" lavastuse muusikaline juht ja dirigent.

PEEP LASSMANN

Peep Lassmann

Eesti Interpreetide Liidu liige alates 1998

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Erilist tähelepanu on ta pälvinud Olivier Messiaeni klaverimuusika tõlgendajana, olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Lisaks on ta pedagoog ja aktiivne eesti muusikaelu tegelane.

Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel.

Juba üliõpilasena saavutas Lassmann tunnustust mitmetel pianistide konkurssidel: 1969. aastal sai ta II preemia vabariikide vahelisel võistlusel Chi?in?us, samal aastal pälvis ta diplomi Tallinnas ning 1970. aastal NSV Liidu pianistide võistlusel Kiivis.
Peale õpinguid asus Lassmann 1973. aastal klaveriõppejõuna tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumi (aastast 1985 dotsent, 1992 professor), kus aastatel 1987–1991 oli klaverikateedri juhataja. 1991–1992 oli ta konservatooriumi prorektor ning alates 1992. aastast kuni tänaseni tegutseb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorina. Lassmanni õpilaste hulka kuulvad muu hulgas Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Marrit Gerretz-Traksmann, Ralf Taal, Marko Martin, Diana Liiv, Age Juurikas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriameti kõrvalt jätkab Lassmann pianistina ka kontserttegevust. Ta on andnud kontserte Euroopas, Aasias, Ameerikas ning samuti Kuubas. Lassmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis.

Hinnatud kammermuusikuna on Lassmann osalenud ansamblistina nii Eesti, Soome, Tšehhi kui ka Saksamaa ansamblite koosseisus ning esinenud koos paljude lauljate (Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez, Lionelle Lhote) ning instrumentalistidega (Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jüri Gerretz, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Peeter Paemurru, Teet Järvi, Henry-David Varema, Michel Lethiec, Hannes Altrov, Toomas Vavilov).

Lassmann on töötanud aastatel 1975–1986 ENSV Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontsertmeistrina. Ta on juhendanud meistrikursusi Karlsruhe, Grazi, Rostocki ja Granada muusikakõrgkoolides, Berliini Kunstide Kõrgkoolis (Berliner Hochschule für Künste) ning Leedus ja Tšehhis. Lisaks on ta osalenud mitme rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis Soomes, Lätis, Venemaal, Tšehhis, Saksamaal ja Leedus.

Aktiivse muusikaelu tegelasena kuulub Lassmann mitmete ühingute liikmete hulka: aastast 1991 on ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse esimees, aastast 1995 Eesti Muusikanõukogu esimees, olnud Eesti Interpreetide Liidu üks asutajaid 1998. aastal ja selle esimene esimees (1998–2002), aastatel 2000–2006 Euroopa muusikakõrgkoolide liidu juhatuse liige, aastast 2002 Balti Muusikaakadeemiate Liidu asepresident, 2002–2006 Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige, aastast 1998 Rahvusooper „Estonia” nõukogu liige ning aastast 2003 Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees.

Aastal 1987 pälvis Lassmann ENSV teenelise kunstniku aunimetuse, 1989. aastal valiti ta Eesti Raadio aasta muusikuks, aastal 1999 ja 2009 tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemiaga ning 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud sooloplaat „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994), koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002). Lisaks on tema esitusi ilmunud kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996).

***

Lassmann on lihtsalt sündinud Messiaeni mängija, see sobib talle erakordselt hästi. Sellesse maailma on nii hästi sisse elatud, et kuskil ei teki mingit lõtvust, kõik on väga pingeline. Lindudel on ju väga palju pause. Nad laulavad — ja teevad pausi. Nad ei laula pidevalt. Sellepärast on see muusika väga keerukas ja väga süsteemne. Messiaeni süsteem on nii täpne, et seal ei saa eksida. Nii nagu mingis väga tonaalses muusikas ei saa eksida. Süsteemist ei saa välja minna. Ja samal ajal on see looduslähedane muusika. Loodus on ka süsteemne ja väga fantaasiarikas. Kui pianist suudab esitada seda muusikat nii, nagu see toimub looduses, sobivad sinna väga need vaikuse hetked — pausid. See annab autentsuse maigu juurde.

Valdur Roots. Tükike maailma koju kätte. Festivalist „Klaver 2000”. - Teater. Muusika. Kino, 1. jaanuar 2001

Lassmanni stiil on üldiselt natuke abstraktse kõlakäsitlusega, asjalik ja ökonoomne, selge löökheli keskpunktiks. Hea kompass Messiaeni labürintkõlades orienteerumiseks. [] Seekordses esituses oli üpris sädelevaid hetki. Kirbeid, sametisi ja õhkõrnu helke. Ruumivärelust ja -kõminat. Lassmanni kõlapalett ja ruumitaju ilmusid rikastunud kujul.

Evi Arujärv. Messiaeni linnud: ilu ja pingutuse vahel. - Eesti Postimees, 16. detsember 1999

© EMIK 2008

MAIE VIKAT

Maie Vikat

Teenistuskäik
2001 - ... Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut; Emeriitprofessor (1.00)
1967-2001- Tallinna pedagoogilise Instituudi õpetaja, vanemõpetaja, dotsent, eelkoolipedagoogika õppetooli professor

Haridustee

Eesti Muusikaakadeemia

Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus:

EECERA – European Early Childhood Education Research Association liige;

ISME – International Society of Music Education liige;

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu, CIOFF-Estonia liige;

EVHM muusikaõpetuse ainekomisjoni liige;

EAPS-I - Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi liige

Teadustegevus:

doktorikraad, 1979, Дифференцированный подход к певческой деятельности 6-7-летних детей (Diferentseeritud lähenemine 6-7aastaste laste laululises tegevuses), Moskva Pedagoogikateaduste Akadeemia Kunstilise Kasvatuse Instituut

Teaduspreemiad ja -tunnustused:

1998 EAPS-i ja HM teaduspreemia

2000 EV Muusikaõpetajate Liidu aastapreemia 4. magistritöö juhendamise eest;

2001 TPÜ Rektoraadi preemiaa parim teaduspublikatsioon;

2004 Valgetähe IV klassi teenetemärk;

2006 Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaat/stipendiaat.

Aastast 2001 on Maie Vikat Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige.

TIIA PALMARUTiia Palmaru

Hariduskäik:
1970 -1975    Tartu Ülikool: ajakirjandus
1967-1970     Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. keskkool
1959 - 1967   Pärnu 5. 8-klassiline kool

Teenistuskäik:

1998- 2005 Tallinna Linnakantselei teabeosakonna juhataja, Eesti Raadio kantsler-üldteenistuste juht

1979-1998    Eesti Raadio haridus-, pere-, tervise-, maaelusaadete toimetaja, vanemtoimetaja
1978-1979    Tallinna 10. keskkool, direktori asetäitja
1977-1978    Pärnu Koidula kool, õpetaja
1975-1977    Tartu Ülikool, eesti keele kateeder, vanemlaborant

Ühiskondlik tegevus:
1990-2005 Assotsiatsiooni ANTI-AIDS asutajaliige;
Riho Pätsi koolimuusikafondi asutajaliige ja juhatuse liige;
Pedagoogika-arhiivmuuseumi nõukogu liige;
Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige;
Korralduskomitee liige, pressiesindaja:
- Eesti Haridusfoorumid
- Ülemaailmsed eesti õpetajate päevad
- Konverents “Hariduse juured ja tänapäev”
Haridusministeeriumi pressinõunik;
Avatud Eesti Fondi stipendiaat (haridustegelaste mälestuste jäädvustamine).

INGE RAUDSEPP

Inge Raudsepp

Inge Raudsepp on õppinud Vastseliina Keskkoolis, lõpetanud Tartu Pedagoogilise Kooli 1970. aastal, Tallinna Pedagoogilise Instituudi üldhariduskooli muusikaõpetaja ja koorijuhi erialal 1974. aastal. Töötanud muusikaõpetaja/koorijuhina Värska ja Räpina Keskkoolis.  Aastatel 1982–1993 ning 1998–2000 Haridusministeeriumi muusikaõpetuse metoodikuna, 1993–1998 Eesti Kooriühingu koolikooride konsultandina. 2002-2021 SA Innove/HARNO ning 2021–2022 Haridus-ja Teadusministeeriumis kunstiainete peaspetsialistina. Tema juhtimisel valmis 2011. aastal uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muusika ja kunsti ainekava. Ta on olnud ka kõigi üleriigiliste muusikaõpetuse olümpiaadide korralduskomisjoni  liige.

1990. aastal oli Inge Raudsepp Eesti Muusikaõpetajate Liidu asutajaliige, 1990–2008 vastutav sekretär. Alates 2008. aastast kuulub ta EMÕLiidu laiendatud juhatuse koosseisu instrumentaalmuusika valdkonna juhina.  Koostöös Kehra Kunstidekooli õpetaja Ü. Rauaga toimusis iga 2 aasta järel  üleriigilised õpilasorkestrite ja instrumentaalansamblite konkurss-festivalid. EMÕLiidu tegevuses on ta kuulunud mitmete konverentside ja rahvusvaheliste projektide töögruppi (Orffi muusikaõpetuse süsteemi kursused, EMÕLiidu suvekoolid, muusikaõpetajate õppereiside korraldamine Euroopa riikidesse). Koos dirigent Lydia Rahulaga asutas ta 2003. aastal Eesti Lastekoori. 2010/2011 oli I. Raudsepp Eesti Kooriühingu juhatuse liige.

1991. aastal omistati Inge Raudsepale magistrikraad (teema Regilaulu kasutamise võimalusi põhikooli muusikakasvatuses), 2013. aastal filosoofiateaduste doktorikraad (doktoritöö teema Riho Pätsi fenomen Eesti muusikapedagoogikas).

1992. aastal oli I. Raudsepp Riho Pätsi Koolimuusika Fondi asutajaliige, aastatel 2006-2022 juhtis ta fondi tegevust. Ajavahemikus 2002–2015 on Fond omistanud laureaaditiitli 57-le silmapaistvale muusikahariduse edendajale muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija, koolimuusika edendaja valdkonnas. Inge Raudsepp on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige ning Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaat aastatel 2006 ja 2014.

Tema muusikahariduslikku tegevust  on tunnustatud  Haridusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Kultuuriministeeriumi,  Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, Sa Innove,  Eesti Kooriühingu, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Noorsootöö Keskuse tänukirjadega.

ANDO KIVIBERG

 

Ando Kiviberg

Allikas: Vikipeedia

Ando Kiviberg on eesti muinsuskaitsja ja pärimusmuusik.
Ta lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika erialal 1994.
Kiviberg töötab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhatajana.
Ta oli Korp! Sakala Meeskoori ametliku loomise üks eestvedajatest 2001.
Ta on Viljandi Linnavolikogu liige. 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Viljandi- ja Järvamaal Isamaa ja Res Publica nimekirjas riigikokku.
Aastatel 2013–2017 oli ta Viljandi linnapea.

Tunnustus

  • 2005 Kultuurivedur pärimuskultuuri edendamise eest
  • 2004 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  • 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
  • 1996 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia

ILME INDAS

Ilme Indas on sündinud Pärnumaal, Audrus. Haridusteed alustas Kihlepa 7. klassilises koolis, õpinguid jätkas Pärnu 2. keskkoolis (Pärnu Koidula Gümnaasium) ja Tartu Muusikakoolis koorijuhtimise erialal. Tema õpetajaks oli Roland Laasmäe. Muusikaõpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tuudur Vettiku ja Arvo Ratassepa õpilasena. Konservatooriumi lõpetas 1966. aastal.

Muusikaõpetajana alustas Indas tööd juba õpingute ajal. Esimene kokkupuude Z. Kodaly relatiivse noodilugemismeetodiga oli „Ellerheina“ koori juures Heino Kaljuste kõrval. Kui ta 1968. aastal läks Tallinna 22. keskkoolis muusikaõpetajaks, (praegune J. Westholmi Gümnaasium), siis hakkas ta kasutama just Kodaly metoodikat. Ilme Indasest sai Kodaly relatiivse noodilugemise meetodi suurepärane juurutaja ja tutvustaja. Tema lahtiseid tunde käidi kuulamas-vaatamas üle Eesti, aga külalisi oli ka paljudest teistest riikidest. Külalisraamatust leiame sissekirjutusi külalistelt Soomest, Rootsist, Ungarist, Venemaalt, Armeeniast, Ameerikast, Indiast, Inglismaalt, Peruust. Ilme töötas J. Westholmi Gümnaasiumis 34 aastat.

Lisaks kooliõpetaja tööle on ta pidanud loenguid ja andnud kursusi muusikaõpetajatele 9 aastat lektorina Tallinna Ülikoolis, tutvustades Kodaly metoodikat magistriõppe üliõpilastele.

1995. tituleeriti Ilme Indas Aasta Õpetajaks.
1997. aasta koolinoorte laulupeol oli I. Indas mudilaskooride üldjuht. Samal aastal sai I. Indas ka õpetaja- metoodikuks. Läbi elu on Ilme olnud suur koorimuusika sõber. Tallinna Kammerkooris laulis ta 20 aastat, nimetades seda laulmist oma teiseks muusikaliseks kõrghariduseks („Kogemuste kuld“ 2013).
1998. aastal, kui loodi Heino Kaljuste Fond, sai Ilmest selle esimene stipendiaat.
1999. aastast on I. Indas Eesti Muusikaõpetajate Liidu liige.
2009. autasustati Tallinna Linnavalitsuse aukirjaga ja medaliga „Tallinn tänab“.
2009. valiti Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliikmeks.

ENE KANGRON

kangron

Ene Kangron on lõpetanud koorijuhtimise eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) professor Gustav Ernesaksa klassis.

Aastatel 1971-1980 töötas ta muusikaõpetajana Tallinna J. Westholmi Gümnasiumis ning seejärel vanemõpetajana Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegune Tallinna Ülikool).

Alates 1986. aastast töötas ta dirigeerimise õppejõuna dotsendi ametikohal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 1991-1994 oli koolimuusika kateedri juhataja.

Alates 2000. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse juhataja.

Aastatel 1995-1999 Eesti Muusikanõukogu asepresident; 1995-2002 – Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees, alates 2003. aastast juhatuse liige ja välissuhete juht.

Alates aastast 2002 on ta üleriigiliste muusikaolümpiaadide korraldustoimkonna juht.

Ene Kangron on juhtinud eksperdina ka üleriigilise muusika ainenõukogu tööd.

Alates 2003. aastast tegutseb ta Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni Eesti poolse koordinaatorina (the European Association for Music in Schools - EAS), aastatel 2008-2015 oli valitud EAS-i juhatuse täisliikmeks ülesandega juhtida kahekümne kuue liikmesmaa rahvuslike koordinaatorite võrgustiku tööd.

2016. aastal valiti Ene Kangron Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi komitee juhiks (International Music Olympiad Commitee, ImuOC).
Dirigendina on ta edukalt esinenud mitmetel rahvusvahelistel koorikonkurssidel: Eesti Muusikaakadeemia naiskooriga: 1991 Kreekas, Karditsas; 1992 Itaalias, Arezzos; 1994 Walesis, Llangollenis; Tallinna Tehnikaülikooli naiskooriga 1993 Budapestis, Ungaris ja Türnpu meeskooriga 1995 Bernis, Šveitsis ning 2008. aastal Barcelonas, Hispaanias. Juhatanud koore ka laulupidudel.

Muud tunnustused

  • Presidendi Valgetähe V klassi teenetemärk aastal 2021;
  • Valitud Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliikmeks 2014;
  • SA Archimedese konkursi võitja – Eesti ülikoolide parim välissuhete arendaja 2009;
  • Riho Pätsi nimeline koolimuusika edendamise stipendium 2004;
  • Gustav Ernesaksa nimeline koorimuusika edendamise stipendium 2002.

ENE JUTA ÜLEOJA

ENE_JUTA_ULEOJA

Ene Üleoja õppis koorijuhtimist Tallinna konservatooriumis Arvo Ratassepa juhendamisel. 1960. aastal alustas ta tööd muusikaõpetajana ja koorijuhina. Töötades Tallinna 22. Keskkoolis (praeguses J. Westholmi Gümnaasiumis) süvamuusika klassidega oli ta H. Kaljuste kõrval Z. Kodaly relatiivse noodiõpetuse edendajaks Eesti muusikahariduses. Kooli tollaste õpilaste ja vilistlastega ühineti 1976. aastal segakooriga Noorus. Ene Üleoja oli koori peadirigendiks 17 aastat ja sellel ajal saavutas koor märkimisväärseid võite rahvusvahelistel festivalidel. Aastatel 1991-1998 oli Ene Üleoja Tallinna Kaarli kiriku kontsertkoori dirigent, 1991- 1999 EELK kirikumuusikakooli koorijuhtimise õpetaja ning mitmete laulupidude üldjuht.

Alates 1970. aastast on Ene Üleoja Tallinna Riikliku Konservatooriumi, praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud: 1986 dotsent, 1996-2004 koolimuusika instituudi juhataja, 2001 professor, aastast 2005 emeriitprofessor.

Ene Üleojale on omistatud:

1984 ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus,

1998 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia,

2003 R. Pätsi nimelise koolimuusika fondi stipendium,

2001 Valgetähe III klassi teenetemärk,

2007 EELK Teeneteristi III järk ja G. Ernesaksa nimelise koorimuusika preemia

2010 Heino Kaljuste fondi stipendium.

"Inimesed on huvitavad, töö inimestega on põrutavalt põnev."

"Eriti huvitav on inimene musitseerides."

Ene Üleoja

Teksti koostas Monika Pullerits

WILFRIED GRUHN

                 Wilfried Gruhn

Wilfried Gruhn, PhD, on muusikapedagoogika  professor emeritus Freiburgi Muusikaülikoolis Saksamaal (Musikhochschule Freiburg, Germany). Ta on õppinud muusikapedagoogikat (ja viiulit), muusikateadust ja psühholoogiat ning saksa kirjandust Mainz`i ja Saarbrückeni ülikoolides, ta on muusikateaduste doktor.

Pärast karjääri orkestrandina ja kammermuusika ansamblistina alustas ta tööd lektorina ja muusikapedagoogika professorina muusikaülikoolides Saarbrücken`is, Essenis ja Freiburgis. Ta on mitmete rahvuslike ja rahvusvaheliste teadus- ja muusikapedagoogika valdkonna organisatsioonide liige. Prof Wilfried Gruhn oli ajakirja European Music Journal kaastoimetaja, Saksamaa rahvuslik esindaja ISME-s (the International Society for Music Education) ja selle juhatuse liige (2000 – 2004), samuti on teda valitud teadusorganisatsiooni International Research Alliance of Institutes for Music Education (RAIME) presidendiks (1996 – 1998).

2003 - 2009 töötas prof Gruhn Gordon´i Instituudi (Early Childhood Music Learning - GIfM) direktorina Freiburgis, Saksamaal;  aastatel 2009- 2012 oli ta rahvusvahelise Leo Kestenberg`i ühingu (Berliin) president, ühtlasi ka Kestenberg Gesamtausgabe (Kestenbergi kogutud teosed) toimetaja.

Prof Wilfried Gruhn on töötanud külalisprofessorina Rochesteris, N.Y. (Eastman School of Music), Kuala Lumpur`is (UiTM Shah Alam), Tallinnas (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias). Esinenud külalisloengutega  Šveitsis (HdK Bern), Hispaanias (Universidad Internacional de Andalucia, Sevilla) ja Austrias (Kunstuniversität, Graz).

Professor Gruhn`i teadustööd käsitlevad peamiselt muusika valdkonna (aju-uuringud, neurobioloogia) õpiteooriaid, varase muusikakasvatuse probleeme, samuti kaasaegset muusikat ja semiootikat ning muusikapedagoogika ajalugu.

Tema väljapaistvad teadustööd ning aktiivne tegevus mitmetes organisatsioonides on oluliselt mõjutanud muusikapedagoogika arengut kogu maailmas.

Eesti Muusikaõpetajate Liidul on olnud õnn saada osa prof Wilfried Gruhni toetusest ja abist tegutsemiseks rahvusvahelisel tasandil. Ta on aidanud meil orienteeruda muusikapedagoogika globaalsel maastikul, õpetanud nägema selle arengutendentse ja mitmekesisust. Ja mis eriti oluline – õpetanud meid väärtustama Eesti muusikaõpetust.

Tunnustamaks tema väljapaistvaid saavutusi teadustöös ning tema rolli Eesti muusikaõpetuse toetamisel ja arendamisel valiti prof emeritus Wilfried Gruhn 21. novembril 2015 Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliikmeks.

EPP-EO LIIKSAAR

Epp-Eo Liiksaar lõpetas 1956. aastal Pärnu I Keskkooli. Ta on lapsepõlves õppinud Pärnu lastemuusikakoolis ja võtnud õpetaja Gilberti juures viiulitunde.

Aastatel 1956-1959 õppis ta Tallinna muusikakoolis (preagune G.Otsa nimeline muusikakool) Ants Kiilaspää dirigeerimisklassi. Pärast kolmandal kursusel korraldatud konkursi edukat läbimist jätkas Epp-Eo õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (tänane EMTA), mille lõpetas 1964. aastal Gustav Ernesaksa dirigeerimisklassis.

Epp-Eo on lauljana osalenud erinevate koorides: J. Tombi nim. segakoor, Koorijuhtide segakoor, Heliloojate Liidu juurde U. Naissoo poolt ellu kutsutud eksperimentaalkoor (tänane Tallinna Kammerkoor).

Muusikaõpetaja ja koorijuhina on ta töötanud Tallinna 10. Keskkoolis (preagune Nõmme gümnaasium), Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool), Tallinna 17. Keskkoolis (hilisem Väike-Õismäe Gümnaasium).

Epp-Eo Liiksaar on juhendanud koolides kõrgetasemelisi ja vokaalselt kaunikõlalisi koore: nii laste-, noorte- kui naiskoore. Tema muusikaõpetuse ja kooritöö õppemeetodites on olnud väga olulisel kohal relatiivne noodilugemissüsteem. Kui kategooriatest rääkida, siis tema puhul ikka I.

Epp-Eo on kasvatanud lisaks õpilastele ka terve põlvkonna muusikaõpetajaid: tema ranget koolipraktikat on tänulikult meenutamas väga paljud tolleaegse konservatooriumi tudengid.

"Õpetajana oli Epp nõudlik ja pühendas ennast sellele jäägitult. Sedasama nõudis ta ka kõigilt õpilastelt.

Eriliselt on mulle meelde jäänud esinemised  tütarlasteansambliga. Laulsime puhtalt, mitmehäälselt, sageli a cappella; meil oli hoolikalt valitud siiras, nõudlik, eale sobiv repertuaar. Laulude õppimisel kasutasime relatiivset noodilugemissüsteemi: jo-le-mi'd oskasime une pealt. Proovidest vabastas ainult surm. Lastekooris tikkisime ise omale rahvariiete särgid, tegime ringi põlled, sest need ei vastanud nõuetele, pidid ulatuma seeliku ääreni. ja kurrutasime emade abiga seelikuid. Epp näitas ette. Siiamaani heliseb hinges sügav austus esivanemate kultuuri vastu, muusikatraditsiooni  vastu -  ilu, muusika ja isamaa eest."

Anu Carlsson

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud aastatel 2009-2015

Tallinna Kunstigümnaasiumi väikeklasside muusikaõpetaja

Tallinna Ülikooli sümfooniaorkestri  tšello

"...Epp-Eos oli seda kirge ja sädet, ilma milleta muusikat teha on tegelikult täiesti võimatu. Ta oli väga töökas ja ka nõudlik. Tema rangus polnud meeltmööda alati ja kõikidele, kuid mulle see sobis. Sobis selle pärast, et ta ei nõudnud palju ainult meilt, õpilastelt, vaid ta nõudis sama palju ka iseendalt. Tema suurimaks kireks tundus mulle olevat koorijuhtimine ja koorimuusika. Koori ees ta justkui süttis, minnes muusika sisse, haarates lauljad endaga alati kaasa. Ja vaatamata sellele, et koolikoori näol polnud tegemist professionaalse kollektiiviga, oli ta valmis lihvima häälestust maksimumini. Ta armastas vokaali ja kauni kõla saavutamisel oli ta kompromissitu. ... Epp-Eo oli heas mõttes “vana-kooli” õpetaja. Ta ei armastanud ninnunännutamist ja suhtles oma õpilastega kui võrdväärsetega. Kindlasti polnud ta kerge iseloomuga, aga olgem ausad, need kes  elus meelde jäävad ongi tugevad isiksused. Ning tugevatel isiksustel on alati ka nurgad..."

Lauri Liiv

laulja

Epp-Eo Liiksaar valiti Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliikmeks Eesti Muusikaõpetajate Liidu Suurkogul 24. novembril 2017.

LYDIA RAHULA

Lydia Rahula on olnud üle poole sajandi innustav ja innovaatiline muusikaõpetaja, legendaarne laulupeodirigent ning rahvusvaheliselt tunnustatud Tallinna Poistekoori asutaja ja peadirigent.

Ta kasutab ja on innustanud ka teisi kasutama relatiivset JO-LE-MI süsteemi (Kodaly metoodika), mille abil omandatakse laulurepertuaar märksa kiiremini ning arenevad nii noodistlugemis- kui ka viisipidamisoskus. Näiteks õppis Tallinna Poistekoor J. S. Bachi mahuka „Johannese passiooni“ selgeks vaid mõne nädalaga. Paljud muusikaõpetajad ja tudengid, olles külastanud Lydia lahtisi tunde, on avastanud selle süsteemi võluvõtme, mis avardab ja kiirendab õppeprotsessi.

Lydia osaleb oma õpilaste ja kooridega regulaarselt erinevatel konkurssidel ja olümpiaadidel, reeglina paistavad tema juhendatavad alati silma ning saavutuste loetelu tundub lõputu. 2022. aasta muusikaolümpiaadi vabariikliku vooru võitis Lydia õpilane Pauliina Kütson, teine juhendatav Kasper Joel Nõgene pälvis kulddiplomi.

Õpilased, kes on läinud edasi õppima kõrgkoolidesse, on sisseastumiskatsed sooritanud valdavalt kõrge tulemusega. Lydia käe all on üles kasvanud mitmed tuntud muusikud: Uku Suviste, Koit Toome, Artjom Savitski, Mikk Saar, Mikk Mäe, Marti Tärn, Karl-Ander Reismann jt. Endiste õpilaste seas on ka fotokunstnik Kaupo Kikkas, ajakirjanik ja misjonär Toivo Tänavsuu, korvpallur Kaido Saks, näitleja Evelin Võigemast, Klassikaraadio ajakirjanik Lisette Velt jpt.

Lydia julgustab oma eeskujuga pidevalt uusi asju õppima. Ta on läbi aegade osalenud kümnetel sümpoosionitel, seminaridel, õppepäevadel nii kodu- kui ka välismaal ning toonud sealt alati kaasa uut repertuaari või metoodikat. Tema koostatud kontserdikavad sisaldavad alati midagi uut ja põnevat, näiteks mõnda seni kuulmata eksootilist laulu või uusi ja omapäraseid arranžeeringuid. Ta on pühendanud palju aega pillimängu (kannel, kitarr, ukulele, Orffi instrumentaarium) õppimisele.

Ta osaleb sageli nii ise kui ka oma õpilaste ja koorilauljatega erinevates muusikalistes projektides (nt VabaLava etendus "Enne meid oli veeuputus", 2018; muusikal "Helisev muusika", 2022 jpm).

Lydia on olnud pikka aega Eesti Muusikaõpetajate Liidu liige, sh kuulub ta laiendatud juhatusse kui Kodaly metoodika ja koorimuusika ekspert. Liidu liikmena on ta olnud osavõtlik nii liidu sündmustel kui ka aruteludes-töörühmades. Ta on läbi viinud metoodilisi koolitusi ning kolleegid ja tudengid külastavad regulaarselt tema ainetunde.

Lydia on ka Kooriühingu mentor ning nõustab laste- ja poistekooride dirigente üle Eesti. Laulupidudel on ta oma kooridega osalenud alates 1969. aastast, laulupeodirigendi debüüdi tegi ta 1987. aastal mudilaskooride ees ning seejärel on ta olnud nii laste- kui ka poistekooride liigi dirigent ja eestvedaja. Aastal 2003 asutas ta üle-Eestilise lastekoori.

2022. aastal valmis Lydia Rahulast portreefilm "Lydia" ning selle autor-stsenarist Kaidi Klein on tabavalt kommenteerinud: „Tema jaoks pole mingi probleem koos poistega maha pidada üks jalgpallimatš või kõndida laulu- ja tantsupeorongkäik läbi kaks korda järjest. Just sellist Lydiat me näeme ka temast vändatud dokumentaalfilmis „Lydia“. See on heas mõttes härrasmeeste vabriku entusiastliku juhi portree, mis pakatab energiast ja särast, mida ei saa jagamata jätta."

Lydia Rahula on olnud pikka aega avalikkuses Eesti koolimuusika esindusnägu, kujundades nii muusikaõpetuse ja koorimuusika positiivset kuvandit, kõneledes alati entusiastlikult ja edusammudele keskendunult.

Lydia Rahula valiti Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliikmeks Eesti Muusikaõpetajate Liidu Suurkogul 6. detsembril 2020.

LEIDA-TIIA JÄRG

Leida-Tiia Järg lõpetas 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja 1976 Moskva konservatooriumi aspirantuuri. Aastatel 1965–1970 oli Järg Kärdla Lastemuusikakooli direktor, 1970–1973 Tallinna 21. Keskkooli muusikaõpetaja ja aastatel 1972–1973 ühtlasi ka Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur. Aastatel 1976–1997 oli ta Tallinna Muusikakeskkoolis muusikaajaloo õppejõud ja 1976. aastast alates töötab õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on pälvinud Heino Elleri muusikapreemia (2010), Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (2013) ja Valgetähe V klassi teenetemärgi (2015).

Sõnatäpse, range ja tugeva missioonitundega õppejõuna on ta aastakümneid kujundanud noorte muusikaõpetajate arusaama muusikaloost. Eriti hinnatud on tema eesti muusikaloo loengud, millest katkeid on saanud kuulda ka Klassikaraadio saatesarjas „Järjehoidja“.

Koostöös Eesti Muusikaõpetajate Liidu, noorte segakoor Vox Populi ja dirigent Janne Fridoliniga on Tiia Järg osalenud kolmes projektis, mille väljundiks olid loeng-kontserdid koolides üle Eesti, iga kord keskendudes ühele eesti kultuuriloo suurkujule: Lydia Koidula (2016), Gustav Ernesaks (2018) ja Veljo Tormis (2020; videoloeng-kontsert).

Leida-Tiia Järg valiti Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliikmeks Eesti Muusikaõpetajate Liidu Suurkogul 6. detsembril 2020.

MAIA MULDMA

Maia Muldma on olnud üks olulisemaid eksperte Eesti vene õppekeelega koolides antava muusikaõpetuse alal: lisaks 25-aastasele muusikaõpetajatöö kogemusele Tallinna Mustamäe Üldhariduskoolis kaitses ta Tallinna Ülikoolis 1998. aastal magistritöö teemal “Muusikaõpetus integratsiooniprotsessis” ja samas 2004. aastal doktoritöö teemal “Muusikafenomen kultuuride dialoogi kujundamisel (eesti- ja veneõppekeelega koolide muusikaõpetajate arvamuste võrdlev analüüs)”. Nii muusikaõpetaja kui ka Tallinna Ülikooli õppejõu, Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi ja mitmete teiste organisatsioonide ja töörühmade liikmena, samuti paljude vene- ja eestikeelsete muusikaõpikute ja metoodiliste materjalide autorina on ta suunanud tuhandeid õpilasi, üliõpilasi ja kolleege nautima jalutuskäike Muusikamaa radadel.

Maia Muldma valiti Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliikmeks Eesti Muusikaõpetajate Liidu Suurkogul 18. novembril 2023.