15. jaan. Eesti Muusikaõpetajate Liit aastal 2023
2023. aasta tippsündmuseks oli loomulikult XIII koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mida teatavasti oodati planeeritust aasta kauem ja samavõrra kauem kardeti võimalikke tagasilööke, mis tingitud vahepealsetest keerulistest oludest. Peo ettevalmistamiseks saadud lisa-aasta kahtlemata õigustas end ning ühendkoor ei jätnud kaarealust täitmata, ent väiksemaid või suuremaid kive oli igal kollektiivil ja igal kooriliigil selle peo teekonnal jalus varasemast rohkem.
2024. aasta sügisest kehtima hakkav uuendatud riiklik õppekava muusikalisse üldharidusse suuri muudatusi ette ei näe: endiselt on olulisel kohal ühismusitseerimine, mida toetab elementaarse muusikateooria tutvustamine ja silmaringi laiendamine ning mille üks olulistest väljunditest on õpilaste suunamine kooridesse laulma. Senist lähenemist muusikaõpetusse ja koolikooridesse võib küll heaks pidada, kuid me ei tohi unustada, et see on kestlik vaid siis, kui edaspidigi leidub piisavalt tahet, jaksu ja oskusi.
Muusikaõpetajate liidu poolt juunikuus läbi viidud küsitlus koolikooride töötingimuste kohta annab lootust, et eesti koorimuusikal on veel jõudu ja tahet edasi kesta. Siiski ei saa me silma kinni pigistada järjest teravamaks muutuva muusikaõpetajate ja koorijuhtide järelkasvu probleemi ees ning palju oleks ära teha nii tasustamise, prooviaegade kui ka lauljate hulga osas, mitte ainult et koorilaul koolides kiiremini, kaugemale ja kõrgemale kõlaks, vaid järjest enam tuleb muretseda selle pärast, et üldse kõlaks.
Aasta teises pooles taas tõusetunud arutelud õpetajaameti väärtustamise üle, mis lõpuks streigi välja kuulutamisega päädisid, võivad pinnal paista lihtsa palgatõusu küsimisena, kuid selle taustal on mitmetes võrgustikes ja töörühmades käinud detailne töö otsimaks paremat tasakaalu selle vahel, mida õpetajatelt oodatakse ja mida neile selle eest vastu antakse. Loodetavasti aitab alanud aasta jõuda lähemale ühiskondliku kokkuleppeni, kas jätkata hea hariduse või odava haridusega.
Kuigi oleme just hiljuti jõudnud pärast paariaastast distantsõppepraktikat tõdemuseni, et laste kasvatamine nõuab tingimata nendega vahetus kontaktis olemist – sest ükski arvuti ei saa õpetada inimeseks olemist – jätkub ikka neid, kes usuvad, et uus tehnoloogia annab meile aega juurde, kuigi reaalsuses võtab ta seda järjest rohkem meilt ära. Ka hiljuti laiatarbekasutusse, seal hulgas jõuliselt haridussüsteemi jõudnud tehisintellekti osas on väga suured ootused, ehkki need on enamasti sõnastatud sama naiivselt nagu omal ajal kiidulaul Vikipeediale, mis pidanuks lõpetama vajaduse üldse midagi peast teada.
Ometi on Vikipeedia ajapikku muutunud õppetöös järjest paremaks abimeheks ja küllap saab selleks kunagi ka tehisintellekt. Samm lähemale seniste harjumuste ümber mõtestamisele oli haridus- ja teadusministeeriumi toetusel, EMÕ Liidu vahendusel ja EMTA täienduskoolituskeskuse korraldusel möödunud sügisel läbi viidud kaks tasuta koolitusseanssi, kus muusikaõpetajatele tutvustati, kuidas „kratt“ nende eest tööd ära teha saaks. Arutelu, kas ja kuidas tehisintellekt ka koorimuusika viljelemist toetada saaks ja kas seda tuleks soosida või vältida, pole aga veel päevakorda jõudnud. Ehk peaks?
EMÕ Liidu 2023. aasta üheks fookusteemaks oli organisatsiooni analüüs: korraldasime liikmete seas küsitluse nende ootuste välja selgitamiseks ning viisime läbi liikmeskonna inventuuri. Novembris toimus Eesti Muusikaõpetajate Liidu järjekordne suurkogu. Vastu võetud põhikirja uuendus lubab liidu juhatusse valida nüüdsest kuni viis liiget ning see võimalus kasutati maksimaalselt ka ära: juhatuse esimehena jätkab Jaanus Kann (Tallinna Nõmme Gümnaasium ja Hiiu Kool) ning vastutava sekretärina Ester Pomerants (Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakond), lisaks kuuluvad juhatusse endiselt Elina Kaasik (Tallinna Tehnikagümnaasium) ja uute liikmetena Inge Lahtmets (Kõrveküla Põhikool) ja Eva Lisa Markus (Pelgulinna Riigigümnaasium, Tallinna Kivimäe Põhikool, Tallinna Rahumäe Põhikool).
Nii koori- kui ka koolielu suur puudus, aga samas ka kõige suurem eelis on see, et kõike ollakse harjunud tegema kogu hingest ja kirglikult. Ja mida rohkem on koos inimesi, seda rohkem on ka kirgi. Igapäevaselt paljude inimeste hulgas töötades olgem teadlikud ohust, et keemistemperatuurini jõudnud emotsioonid võivad meid kõrvetada, mõnikord põhjustada jäädavaid kahjustusigi, kui me hoolsad ei ole. Ent vähemalt sama ohtlik kui kõrvetada saamine on kõrvetada saamise hirmus enda tuimaks tegemine. Seepärast soovin kõigile kirglikult rahulikku 2024. aastat!
Jaanus Kann
juhatuse esimees