10. jaan. Eesti Muusikaõpetajate Liit aastal 2024
Jaanus Kann, juhatuse esimees
Kes veel muinasjutte usub, vanu laule tunneb peast, seda kuulatagi tasub suurest kui ka väiksest peast. 2024. aasta sügisest alustasid Eesti üldhariduskoolid õpetamist kaasajastatud õppekavade järgi ning aasta esimene pool kulus selleks ette valmistavale teavitus- ja arendustööle. Muusika ainekavas pöördelisi muudatusi ei ole: endiselt on olulisel kohal ühislaulmine, musitseerimist toetav muusikateooria ning nii eesti kui ka muude kultuuride tutvustamise kaudu õpilaste silmaringi laiendamine ja identiteedi kujundamine. 15. ja 16. märtsil toimus XII muusikaolümpiaadi üleriigiline voor, kuhu piirkondlike voorude põhjal saadeti võistlema 42 õpilast. Põhikooli vanuseastmes saavutas 1. koha Arabella Mürk (Palade Põhikool, õpetajad Thilo Fürstenberg ja Ulvi Tamm), gümnaasiumiastmes Hanno Kull (Saaremaa Gümnaasium, õpetaja Laine Lehto). 30. ja 31. oktoobril toimusid Tartus traditsioonilised muusikaõpetajate sügispäevad, millest võttis osa rohkem kui 120 õpetajat üle Eesti. Algriimilist pealkirja „Tasapisi tormamata Tartus targaks – liikuvad ellujäämiskunstid“ kandnud programm sisaldas loenguid, töötubasid, kontserte, ekskursioone ja tundide külastamist. 2024. aasta oli Eesti hariduses tuliste ja põhimõtteliste vaidluste aeg. Avalikkus on kindlasti kursis läbirääkimistega õpetajate palga- ja töötingimuste märkimisväärse parandamise nimel, mis kulmineerusid haridusleppe sõlmimise, ent mitte palga- ja töötingimuste märkimisväärse paranemisega. Samal ajal on kitsamas ringis leiutamisel olnud mitmeid muidki jalgrattaid – küll töötatakse välja juhiseid üld- ja huvihariduse ühildamiseks, küll kaalutakse hinnetest loobumist, küll uuendatakse õpetajate eetikakoodeksit –, mis kõik tõotavad haridusele enneolematut hoogu anda, ent mille võimsaid kodaraid imetledes kaikaid nende vahel nii mõnigi kord näha ei mallata. Kahtlemata on oluline nii mõelda eetikale, jälgida, ega me lapsi oma lõputu harimisega ära ei katkesta, kui ka tagada, et hinded oleksid õppetöö toetajad, mitte takistajad. Aga oluline on ka õpetajaskonda mitte ära katkestada.
Aasta lõpus võttis riigikogu vastu kaua vaieldud alushariduse seaduse, kuhu õpetajate vankumatul pealekäimisel sai lõpuks kirja muusikaõpetaja ametinimetus, et kuidagigi seista selle eest, et koolieelikute muusikakasvatusega ei tegeleks keegi, kelle võimed piirduvad nupule vajutamisega, vaid professionaal, kellel jaguks oskusi ja vastutustunnet tulevaste laulupidude vundamendi ladumiseks. Selle ühe sõna – muusikaõpetaja – seaduseks saamine tähendas paljude inimeste aastatepikkust tööd: koosolekuid, pöördumisi, e-kirju, telefonikõnesid.
Ka üld- ja huvihariduse lõimimise teemal on tulnud lõputult selgitada, et muusikakool ja üldhariduskooli muusikatund peaksid teineteist täiendama, mitte asendama, ja iga kord, kui on tekkinud tunne, et sellest lõpuks aru saadakse, on tulnud kohe keegi järgmine arvama, et muusikakooli lapsed võiksid muusikatundides mitte käia, ning kogu selgitustöö on jälle otsast alanud.
Aga hea õpetaja selgitabki seni, kuni lõpuks aru saadakse. Eesti Muusikaõpetajate Liitu kuulub sadu häid õpetajad, kellel on harjumus end regulaarselt laulupeoprotsessis karastada, mistõttu olgem lootusrikkad: kui me suudame läbi tulla valulisest partiide õpetamise perioodist, kuna teame, et lõpuks kaare all on kõik hingematvalt ilus, jaksame üle elada ka muud raskused, kui vaid usume muinasjutte ja teame peast vanu laule. Tuleb vaid häält teha. Sest muidu süda jääbki muretsema, kui suud lahti ei tee.
Muusikaõpetajate Liidu liikmemaks
Liikmemaks (2024. aastast) – alates 15 €; konto - SEB EE841010022002991004; tasumise tähtaeg – 31. jaanuar 2025