Ajalugu
Muusikaharidusest laulupeokuvandis
Eesti muusikalisel kasvatusel on vanad ja austusväärsed traditsioonid. Peaaegu 370.a. tagasi ilmus esimene trükitud lauluraamat kiriku, kooli ja kodu tarbeks. Andmed esimeste koolide kohta Eesti aladel ulatuvad veelgi varasemasse aega - 13.-14.sajandisse. Need olid toom-ja kloostrikoolid Tallinnas ja Tartus, kuhu kooripoistena sattus laulma ja õppima ka maarahva lapsi.
Tänu koolientusiast B.G.Forseliuse seminaris hariduse saanud eesti soost koolmeistritele, lauldi 17.saj.lõpus ladusasti mitmetes Eesti paikkondades.
18.saj.Eesti aladele jõudnud hernhuutlus pani aluse mitmehäälse koorilaulu harrastusele.
19.saj. kooliseadus sätestab aga koolmeistri ametioskused nii:"...kes koolmeistriks tahab hakata, selle käest päritakse vähemalt....,et ta oskab laulma õpetada"
1849.a. kooliseaduse 7.punkt suisa käseb: Iga viisi, mis lapsed õpivad, peab koolmeister suure tahvli pääle kirjutama. Ei pea mitte lubama ilma noodita uut viisi õpetada."
Selline õpetamisviis andis tulemusi. Mitmetes paikades toimusid laste laulupühad, koondades lapsi pea
tuhandepäiseks kooriks.
20.saj. tervitab eesti rahvast erutavate vabadusaadetega ning keerulise majandusliku ja poliitilise olukorraga. Ometi saavad nurgakivi tulevased kunstitemplid "Vanemuine"(1908) ja "Estonia"(1913) ning VII üldlaulupeol 1910 võtavad esmakordselt osa lastekoorid 1640 lauljaga.
Saabuv iseseisvus asetub kultuuriliselt ja hariduslikult ettevalmistatud pinnale.
Juba teisel iseseisvusaastal (1920) moodustas Haridusministeerium laulmise õppekava koostamise komisjoni eesotsas helilooja K. Türnpu ja koorijuht K.Leinusega. Viimane oli aasta varem organiseerinud 100-liikmelise koolidevahelise lastekoori"Karl Leinuse laululapsed".(1919-1924). Sisuliselt ja metoodiliselt läbimöeldud muusikaline kasvatus andis välja kooristuudio mõõdu 1925.a. toimus Tallinna Õpetajate Liidu ja Haridusministeeriumi eestvõttel I laulu- ja muusikaõpetajate kongress. Samal aastal ilmuvad uudse lauluvara, maitsekate klaverisaadete ning rahvalauluseadega, metoodilise ja süsteemse noodiõpetusega koolilaulikud. Autorid J. Aavik ja V. Tammann.
Kahekümnendate aastate lõpus jõuavad eesti kooli Euroopa kooliuuenduslikud ideed, rahvuslikkus, õpilasekesksus, ainetevaheline sidusus, loovus.
Koolimuusikas sai nende ideede elluviijaks prof. R. Päts (1899-1977) - põhjalik, laialdaste teadmiste ning praktiliste kogemustega mitmekülgselt haritud muusik:muusikaõpetaja.metoodik, koorijuht, helilooja, pianist ja muusikakriitik.
Aastail 1935-39 ilmuvad R.P. koostatud uued koolilaulikud nimetusega "Lemmiklaulik"I-VIII klassini ja esmakordselt ka töövihikud III-V kl.-ni.
Eesti koolimuusika saab tänu R.P.elutööle kontseptuaalse aluse ja teaduspõhise metoodika. Nimetatud perioodil tegi Eesti muusikaõpetus läbi märkimisväärse arengu ning tõusis nii sisu, kui käsitluse poolest Euroopa tasemele.
40.-50.ndad aastad külmutavad eesti koolimuusika letargilisse sundseisu. Käibelt kaovad senised hariduskontseptsioonid, õppekavad, õpikud. Kultuur ja haridus suunatakse N.Liidu ideoloogilisse voolusängi.
Kultuur ja haridus virguvad tuntavalt 60. aastatel, nn."Hrushtshovi sula"perioodil. Esile kerkib uus koolimuusikute-koorijuhtide põlvkond eesotsas H.Kaljustega.
Läbimurdeline etapp tolleaegses haridussüsteemis algab 1964.a. Muusika süvaõppega klasside avamine ja relatiivse noodilugemismeetodi rakendamine üldhariduskoolis tingis vajaduse uuendatud õppekavade ja õppematerjali järele.
H.K. ja R.P. koostööna avaldati kokku 15 uut laulik- õpikut tavaklassidele ja koostöös E.Üleojaga 7.laulik-õpikut süvaõppega klassidele.Uue meetodi kasutamine edendas märkimisväärselt õpilaste noodilugemisoskust ja repertuaari omandamise suutlikkust. Kasvas koolikooride arv, mis omakorda tingis vajaduse koolinoorte laulupidude järele.60.ndatel alguse saanud koolinoorte laulupeod jõuavad 10-nenda verstapostini 2007.a. suvel.
Hästi organiseeritud ja kõrgekvaliteediliste koolinoorte laulupidude traditsiooni ning professionaalse ettevalmistuse saanud muusikaõpetajatega jätkub muusikaõpetuse ja koorilaulu areng tänases Eesti vabariigis. Seniseid arenguid arvestades seisab muusikaõpetuse pro õpetaja ees kohustus ja vastutus säilitada ja edasi arendada seda omakultuuri olulist valdkonda.
Esile on tõusnud uus põlvkond teaduskraadiga koolimuusikuid, kes praktikutena teaduspõhiselt jätkavad eelnenud põlvkondade tööd. Tooksin välja dr.phil.M.Pulleritsu, mag.-te A. Sepa, L.Urbeli ja E.Karbi koostatud laulikud üldhariduskoolidele "Kui laulab kool, siis laulab rahvas" Z. Kodaly
Lauljaskonna taastootjana ja laulupeotraditsiooni ,kui rahvusliku identiteedi kandjana ,on koolikooride osa protsessis väga oluline. Laulupeoliikumises osaleb ligi 30 000 lauljat, mängijat, neist 2/3 noored. Statistilised andmed kõnelevad, et kuigi keskmiselt 2/3 üldlaulupidudel osalejaist on noorteüksused, ei mahu kõik väärilised suure laulupeo lavale. Noortepidu ca 25.-26.tuhande koolinoorest osavõtjaga kompenseerib suurel laulupeol tekkida võiva osavõtu defitsiidi.
Statistikat
Praegustel andmetel on Eestis 613 kooli
Koorid ON 302 koolis
Koore EI OLE 189 koolis
Koorilaulu saaks harrastada ca 72% õpilastest
harrastab ca 16% õpilastest
Olude sunnil ei saa koorilaulu harrastada 189 koolis, s.o.ca 28% õpilastest, arvuliselt ligi 50 tuhandel õpilasel puudub võimalus soovi ja sobivuse korral osaleda laulupeoliste ridades. Mõtlemapanevalt arvukas kasutamata reserv!
Selle ettekande raamidesse ei mahu põhjalik analüüs tõstatatud probleemi kohta. Väita võib, et taolise olukorra tekkimisel mängivad kaasa järgmised tegurid:
1. koolis puudub õpetaja
2. õpetajal puudub vastav ettevalmistus, seega puudub oskus, pädevus ja mõnigi kord tahtmine
3. puudub soodne töökeskkond. väga väike õpilaste arv, kooli juhtkonna ja omavalitsuse huvi ja toetuse puudumine.
Muidugi on igasuusse õpetuse keskmes õpetaja-koorijuht. Tema olemus,suutlikkus,erialased oskused ja inimlikud omadused määravad paljuski muusikaõpetuse ja koorilaulu eelistuse ning läbilöövuse teiste ainete hulgas.
Tänapäeva inforohke ja kiiresti muutuv kultuuri-ja haridussituatsioon eeldab õpetajalt kohanemisvõimet, soovi uueneda,teadmisi täiendada,iseseisvalt ja loovalt mõelda ja tegutseda. Et tegemist on õpetamisega,eeldab professionaalsus lisaks muusikalisele pädevusele ka üldkultuurilist,sotsiaalset ja pedagoogilist pädevust,teravdab tähelepanu muusika ja pedagoogiliste oskuste integratsiooni suhtes. Täiesti selge on,et kaasaegne muusikaõpetaja ei kujuta endast käsitöölist, kes matkib teda ennast õpetanud meistrit. Ta ei saa olla ka ainult muusikalise ettevalmistuse saanud inimene, näit.koorijuht või pianist, kes peab õpetajaametit lootuses,et pedagoogiline kompetentsus kujuneks nagu iseenesest,pealekauba. Käivitub vaid see tund või kooriproov,milles on õpilase jaoks motivatsioon,kus on võimalus eneseteostuseks ja enesetunnetuseks.- muusikaline tegevus, mis arvestab õpilase võimeid ja huvi, iga, sugu ja temperamenti, samuti aega, milles elame.
Muusikaõpetaja taseme määratlemise oluliseks teguriks on kooride olemasolu koolis ja tase, nende osavõtt võistulaulmistest, konkurssidest ja laulupidudest. Nii õpetaja kui õpilane vajavad nii innustust, ergutust kui ka tunnustust.
Võimete prooviks on kategooriatesse laulmised enne suurpidusid ja konkurss-festvalid erinevatele
kooriliikidele
2002.a noorte laulupeo eel läbiviidud kategooriatesse laulmine andis järgmised tulemused:
I kat. - 229 koori
II kat.- 191 koori
III kat.-127 koori.
Alates 1992.a.-st toimuvad iga viie aasta järel konkurss-festivalid lastekooridele. Osalevaid koore on 20-30 ümber ca 1000.nde lauljaga.
1994.-ndast aastast toimub analoogiline ettevõtmine samasuguse ajavahega mudilaskooridele. Lauljate arv küündib samuti 1000.-nde ligi, koore kümne võrra rohkem.
Kooli segakooride konkursid said hoo sisse 1995.-ndal a.-l ja toimuvad tihedalt,üle aasta.Segakooride ja Kammerkooride liidu poolt korraldatud konkurssidel on koolikooridel samuti võimalus osa võtta noortekooride kategoorias.
Neidude, poiste- ja noormeeste koorid leiavad vastava väljundi ja võimaluse ENLS-i ja EMLS-i poolt korraldatud võistulaulmiste vastavates kategooriates.
Kindel koht kooriliikumises on ülevabariiklikel kooridel -- poistekoor "Kalev" (1994), neidudekoor "Leelo" (1996), Koolinoorte Segakoor (1998), Eesti Lastekoor (2003). Neisse kooridesse valitakse lauljaid konkursi korras üle kogu vabariigi. Kooridest lähtuv positiivne hoiak jõuab lauljate kaudu paljude eakaaslasteni ,olles innustuseks ja eeskujuks, lisades hoogu ja eneseusku kohapealsetele tegijatele.
Rõõmustava faktina tuleb märkida ,vaatamata demograafilise situatsiooni languskõverale (viimase 4.- 5.aastaga on õpilaste arv vähenenud peaaegu viiendiku), ei ole see kahandanud lauljaskonna ja kooride arvukust.Pigem võib täheldada mõningast juurdekasvu.
Suunaksin tähelepanu mudilaskooride üksusele laulupeol,kes täieõiguslikena liitusid laulupeoprotsessi 1999.-ndal aastal. Need on I-IV klasside lauljad,jagatud ühe-ja kahehäälseks mudilaskooriks. Baas, mille tähtsuses ja olulisuses ei tule kahelda,nii samuti kui 1960 .a.-st. end iseseisva liigina õigustanud poistekoorid.
Viimastel aastatel on pälvinud kõrgetasemelist rahvusvahelist tunnustust mitmed laste -ja noortekoorid:
Grammy auhind tütarlastekoorile Ellerhein(koos Rahvusmeeskooriga)2004
EBU konkurss Let the Peoples Sing - Grand Prix Tallinna Muusikakeskkooli lastekoorile ja kuldmedal ETV tütarlastekoorile 2006
Revalia kammermeeskoor
Asetumine koorimuusika kaudu rahvusvahelisse kultuuriruumi loob võimaluse selgemini tunnetada oma rahvuskultuurilist identiteeti; ka laulupidu, kui kestvat omakultuurilist protsessi. Loob võimaluse austada ja kasutada muusikalist emakeelt.
Laulupeo protsessi edasikestmise aspektist on oluline, kui palju sellest väärtuslikust potentsiaalist õpilaskooride näol leiab tulevikus tee täiskasvanute kooridesse.
Ene Üleoja,
dirigent,
Eesti Kooriühingu muusikanõukogu esimees